/nginx/o/2010/04/04/342744t1hf36f.jpg)
Kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool pealinna ning välismaal uurinud TÜ geograafiaosakonna teadlased selgitasid välja, et Tallinna venekeelne elanikkond eelistab puhata ja vaba aega veeta oma keelekeskkonnas. Eestlased seevastu otsivad puhkamisvõimalusi üle kodumaa.
Analüüsides Tallinnas elavate 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased professor Rein Ahas ning teadur Siiri Silm koostöös EMT-ga kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.
Peamise järeldusena saab teadlaste sõnul öelda, et kui eestlaste ja venekeelsete inimeste igapäevane ruumikasutus on Tallinnas rahvusrühmades suhteliselt sarnane, siis puhkeajal on see erinev.
«Tallinnas elavad venekeelsed inimesed eelistavad puhata ennekõike lähipiirkonnas jt. suvilapiirkondadest Tallinna lähistel. Samuti eelistatakse puhkusesihtkohana venekeelsete elanikega asustatud piirkondi, kus kuuleb rohkem vene keelt, näiteks Ida-Virumaad,» rääkisid teadlased. « Tallinnas elavad eestlased külastavad vabal ajal aga paljusid erinevaid piirkondi kogu Eestis, sest nende sotsiaalne võrgustik laiub üle kodumaa.»
Ruumikasutuse erinevuse oluline osa, sealhulgas vaba aja käitumine tuleneb rahvusekeskusest ja sotsiaalsetest võrgustikest. «Rahvusvähemusel esinevad ka tüüpilised tõrjutusprobleemid: osatakse vähem riigikeelt ning sotsiaalsed kontaktid on rohkem oma rahvusrühmas, seetõttu külastatakse peamiselt oma rahvusrühma üritusi ja perekonda - mujal Eestis on lihtsalt sidemeid vähem,» selgitasid Ahas ja Silm.
Siiski pole aga rahvusrühmade kogukondlikud erisused teadlaste sõnul võrreldavad mõne USA suurlinnaga, kus on väga selgelt eristunud mustanahaliste, latiinode jt. etniliste rühmade kvartalid. Küll aga võiks Eesti integratsioonipoliitika teadlaste hinnangul enam tegelda vaba aja ruumikasutusest tulenevalt rahvuste vaheliste kontaktide arendamisega. «Lasnamäele keskendumise kõrval võiks püüda näiteks venekeelsele elanikkonnale tutvustada ka muid Eesti piirkondi, näiteks Lõuna-Eestit,» leidsid Ahas ja Silm.
Erinevused rahvusrühmades tulevad uuringus välja ka välismaale reisimisel: venekeelsed pealinlased külastavad vähem erinevaid riike ning sõidavad meelsamini kaema endisi Nõukogude Liidu riike kui eestlased.