/nginx/o/2013/10/04/2450811t1hc2a9.jpg)
Riigikontroll lükkas tagasi peaministri kriitika hiljuti ilmunud aastaraporti kohta, milles Andrus Ansipi sõnul soovitati pensionide olulist vähendamist või maksude tõstmist.
Riigikontroll lükkas Ansipi kriitika tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles teisipäeval, et temale ei sobi Riigikontrolli ettepanekud vähendada pensione ning suurendada sotsiaalmaksu. «Sellessamas Riigikontrolli paksus materjalis on ka üks ettepanek: selleks et jätkusuutlikkust tagada, tuleks pensione vähendada 200 euroni või suurendada sotsiaalmaksu kümne protsendipunkti võrra,» sõnas peaminister.
Riigikontroll ei nõustu Ansipi väljaütlemisega. «Peaminister on omistanud Riigikontrollile kahetsusväärselt ettepanekud, mida Riigikontroll pole kunagi teinud. Tegu on penisonikassa tasakaaluks vajaliku rahasumma suurust illustreerivate näitlike arvutustega. Tegelikkuses ütleb just Riigikontroll oma ülevaates selge sõnaga, et kumbki variant – ei pensionide vähendamine 200 euroni ega sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurendamine 10 protsendi võrra – pole ühiskonnale vastuvõetav,» seisis Riigikontrolli kommentaaris.
Riigikontrolli aastaraportis on näidete juures öeldud: «Pensionide vähendamine raskendaks oluliselt pensionäride toimetulekut. Mainitud ulatuses maksutõus suurendaks aga oluliselt tööjõu maksukoormust, mis on juba praegu Euroopa Liidu keskmisel tasemel.»
Riigikontroll rõhutas samuti, et kuigi ülevaate pensionisüsteemi jätkusuutlikkust käsitleva peatüki punktis 178 on pensionikassa tasakaaluks vajaliku rahasumma suurust illustreerivaid näitlikke arvutusi ühes lõigus üksteise järel toodud kaks, pärinevad need kahelt erinevalt institutsioonilt: Riigikontrollilt ja Poliitikauuringute Keskuselt Praxis.
«Et vältida vääritimõistmist, on oluline teada, et Riigikontroll (mitte Praxis) on oma summalise hüpoteetilise arvutuse põhjal kirjutanud: «Näiteks kui viia 2013. aastal riiklik pensionikindlustus tasakaalu, siis peaks keskmist vanaduspensioni vähendama 312 eurolt umbes 200 euroni»,» teatas Riigikontroll.
«Mis puutub sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (10 protsenti) kohta tehtud protsentuaalsesse hüpoteetilisse arvutusse, siis selle on teinud sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi käigus Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tegu ei olnud reaalse ettepanekuga, vaid Rahandusministeeriumi soovil tehtud näitliku arvutusega, nagu on kirjas ka Praxise uuringuaruandes.»
Värskeimad andmed
Lisaks kommenteeris Riigikontroll peaministri etteheiteid, et 4. novembril Riigikogule üle antud ülevaates ei kajastu 30. oktoobril Eurostati andmestikus tehtud korrektsioonid (näiteks ostujõu asjus).
«Riigikontroll on oma aastaraportis püüdnud kasutada kõige värskemaid ametlikke andmeid, mis raporti trükkiandmise hetkeks kuu aja eest ehk oktoobri alguses kättesaadavad olid.
Peaministri nimetatud protsendid ostujõu kohta ei pärine Eurostati valmistabelist, vaid nii-öelda alustabelist, mille pealt saab üksikute komponentide valimisel niinimetatud ostujõu protsendi ise arvutada. Seda arvutuskäiku Eurostat ise pole jõudnud veel teha ja nende kodulehe avalehelt kiirlingina avanev ametlik valmistabel sisaldab ka tänase seisuga sama infot, mis on Riigikontrolli ülevaates.»
Riigikontroll lükkas ümber ka eile valitsuse pressikonverentsil kõlanud Ansipi arvamuse, et Riigikontroll oleks pidanud oma ülevaates avaldatavad arvandmed eelnevalt asjasse puutuvatele asutustele ette näitama. «Riigikontroll on aastaraportit ette valmistades teinud koostööd ministeeriumidega. Et esitatav info oleks võimalikult õige ning soovides vältida takerdumist vaidlustesse faktide üle, saatis Riigikontroll aastaraporti tööversiooni eri osad võimalike ebatäpsuste tuvastamiseks septembris asjakohastele ministeeriumidele, sealhulgas ka Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium oma 25. septembril 2013 saadetud vastuses ostujõudu puudutavaid andmeid kahtluse alla ei seadnud. Samas tegi Riigikontroll ministeeriumidelt saadud tagasiside põhjal ülevaatesse mitmeid täpsustusi.»
«Eurostati korrektsioonid ostujõu asjus mõne protsendikümnendiku võrra ei muuda Eesti olukorda ja arenguväljakutseid. Riigikontroll loodab, et arutelu keskendub riigi ja siin elavate inimeste ees seisvatele probleemidele lahenduste otsimisele.»