/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/03/158260t1h200f.jpg)
Haridusministeeriumi veetav koolireform kohustaks põhikoolilapse hiljemalt poole tunniga kooli toimetama, kuid vallad pooldavad pikemat ja paindlikumat skeemi.
Vallaliit kirub 30 minutiga kooli jõudmise nõuet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus juba üle aasta arutlusel oleva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu viimane versioon lubab iga viienda õpilase elukohajärgsesse põhikooli toomiseks kulutada rohkem kui 30 minutit, Eesti Maaomavalitsuste Liidu hinnangul on see nõudmine liiga karm. Praegu sama seadus seda aega ei reguleeri.
Õpilaste kooliveo peab eelnõu kohaselt korraldama vald või linn ise ning tegema seda ka siis, kui lapsevanem tahab saata oma võsukese naabervalla kooli, mis asub õpilase elukohale lähemal kui elukohajärgne.
Eesti valdu ühendav maaomavalitsuste liit (EMOL) peab neid nõudmisi liiga karmiks, sest need tähendavad omavalitsustele lisakulutusi.
«Praeguses olukorras tuleb olemasolevate koolibussiliinide arvu vähemalt kahekordistada, mõnes kohas ka rohkem,» kirjeldas liidu keskerakondlasest juht Jüri Landberg probleemi.
Ta kritiseeris ka lapse kõrvalvalda sõidutamise kohustust. «See tähendab, et kui praegu liiguvad bussid valla keskusesse ehk kooli juurde, siis me peaksime panema bussid ka teist pidi käima. See suurendaks veelkord rahalisi kohustusi.»
Valdade nõudmisi toetav Linnade liit tegi ettepaneku, et riigieelarves mitte ainult ei või, vaid lausa peab olema ette nähtud toetus linnadele ja valdadele õpilaste transpordiga seotud kulude katmiseks.
Kaks paindlikku tundi
Vallaliitu juhtiva Landbergi väitel jääb 30 minutist igal juhul väheks. Tema sõnul on näiteks Soomes nõue, et hommikune sõit kooli ja pärastine kodutee peavad mahtuma nelja tunni sisse.
Landberg pakkus, et Eestis võiks piir olla vähemalt kaks tundi ning ka meil võiks kasutada summeeritud arvestust. Seda lisaks raha kokkuhoiule seetõttu, et kasulik on panna koolibussid ringe tegema - hommikul sõidetakse vald ühte, pärastlõunal teist pidi läbi.
Nii kestaks näiteks mõne õpilase koolisõit 40-50 minutit, koju aga jõuab ta kümne minutiga. «See, kes hommikul alguses peale tuleb, läheb õhtupoole esimesena maha,» kirjeldas Landberg.
Tema sõnul tuleks koolibussidele seatavate nõudmiste kehtestamisel lähtuda praegusest praktikast ja üritada tagada, et ei tekiks olukorda, kus peab panema käima täiendavad bussiliinid.