Milline on Eesti inimese elu hind?

Liiklusõnnetuste majanduslikke kahjusid analüüsiv uuring hindab inimelu väärtuseks 532 000 eurot. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kõige kallimaks hindavad inimelu Eestis uuringud, mis analüüsivad busside naastrehvide otstarbekust ja sõidukite talverehvide kasutamist, kõige odavamaks aga Eesti seadused, selgus Tartu Ülikooli majandustudengi Mikk Erlenheimi uurimustööst.

Erlenheim tegi oma äsja kaitstud uurimistöös «Inimese elu hinna kasutamine kulu-tulu analüüsis Eestis» võrdluse, millist inimese elu hinda on Eestis kasutatud eri uuringutes. Selgus, et uurimustes on kasutatud väga erinevat inimese elu hinda, summad varieeruvad ca 400 000 eurost kuni ca 1,5 miljoni euroni, kirjutavad Erlenheim ja TÜ majandusteaduskonna lektor, Poliitikauuringute Keskuse Praxise analüütik Andres Võrk analüütikute ajaveebis Analüüsiait.

Uuringute keskmine inimese elu hind 2012. aasta vääringus oleks ca 861 000 eurot, mediaankeskmine hind oleks madalam, 561 000 eurot.  Mõne Eesti seaduse järgi makstav kompensatsioon hukkunutele on veelgi väiksem, jäädes 100 000 euro kanti.

Kõige kõrgemaks hindas inimese elu uuring «Busside naastrehvide kasutamise majanduslik otstarbekus (2002)», mille järgi on inimelu väärt 1,488 miljonit eurot. «Talverehvide kasutamine Eestis ja selle majanduslik hinnang (2005)» peab inimese hinnaks 1,305 miljonit eurot, «Transpordi väliskulude hindamine: hindamismetoodika ja sisendandmete kaardistus (2008) aga 1,221 miljonit eurot.

Kõige madalama väärtuse inimelule annab päästeteenistuse seadus, mille järgi maksab inimese elu 98 000 eurot. Politsei- ja piirivalveseaduse alusel on inimelu hind 125 000 eurot ning kaitseväeteenistuse seaduses 133 000 eurot.

Liiklusõnnetuste majandusliku kahju määramise uuring aastast 2005 on inimese elu hinnanud 532 000 eurole, liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude analüüs 561 000 eurole. Tööõnnetuste kulude arvutamise mudel pakub hinnaks 510 000 eurot.

«Pea kõikides vaadeldud uuringutes on inimese elu hinna leidmisel peamiseks lähenemiseks inimkapitali meetod, kus inimese elu hinna aluseks on inimese panus ühiskonna rikkuse loomisel. Vaid uuringus «Transpordi väliskulude hindamine... (2008)» viidatakse maksevalmiduse meetodile,» tõi autor esile.