/nginx/o/2011/04/15/558816t1h1243.jpg)
Inspektorid teevad jõgedel tavapärasest tihedamat kontrolli, et kaitsta jõgedesse kudema tulnud lõhelisi röövpüüdjate eest, veekogudest on leitud ja kõrvaldatud hulk püüniseid, samuti on tabatud röövpüüdjaid.
Inspektorid kontrollivad lõhejõgesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeva varahommikul tabasid Harjumaa inspektorid Keila-Joal Keila jõel röövpüügilt kohaliku elaniku Ainari, teatas keskkonnainspektsiooni pressiesindaja.
Sealtsamast lähedalt avastati ka peidik, kuhu ta oli jõudnud ahinguga püütud lõhed viia. Rikkumisega seoses alustati väärteomenetlust. See mees on inspektoritele juba varasemast ajast tuttav. Ainuüksi eelmisel aastal tuli tal rikkumiste eest maksta trahvideks ja keskkonnakahju hüvitamiseks rohkem kui 2500 eurot, kuid nähtavasti ei ole karistused mõjunud.
Pärnumaa inspektorid tabasid teisipäeva õhtul Priivitsa ojal, kus kehtib aastaringne püügikeeld, kaks kohalikku meest, kes olid tulnud ahinguga lõhet püüdma. Nendel veel saaki ei olnud. Rikkumisega seoses alustati väärteomenetlust.
Veekogudest on leitud hulgaliselt röövpüüdjate pandud võrke ja mõrdasid. Tihtipeale on püünised seatud jõe suudmesse või risti üle jõe, nii et need sulgevad täielikult kalade läbipääsu. Mitmel juhul on õnnestunud ebaseaduslikult püügile pandud püüniste omanikud kindlaks teha ja nende suhtes on samuti alustatud väärteomenetlused.
Püük keeluajal või keelatud vahenditega on tõsine kalapüügirikkumine, millega kaasneb viiekordne keskkonnakahju. See tähendab, et ühe meriforelli eest tuleb maksta 150 ja lõhe eest 480 eurot. Seega võib juba mõne lõhe püügiga tekkida tuhandetesse küündiv kahjusumma, mis toob kaasa kriminaalmenetluse.
Röövpüüdjate tabamine on küllalt keeruline, sest nad tegutsevad enamasti õhtul ja öötundidel ning sageli on neil abilised, kes inspektorite tulekust märku annavad. Samas on inspektoritele röövpüüdjate lemmikkohad teada ning abi on ka inimestest, kellele meie kalavarude seisund korda läheb ja kes kahtlasest tegevusest inspektsioonile teada annavad.
«Röövpüügi vastu võitlemisel mängib üldsuse suhtumine röövpüüki ja röövpüüdjatesse väga suurt rolli,» ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhtivinspektor Aare Pai. «Pesal oleva lõhelise ahinguga hukkamine on võrreldav mistahes liigi emaslooma hukkamisega. Kõik peaksid aru saama, et kui ei ole ema, ei ole ka järglasi,» lisas Pai.
Seni kuni kestab lõheliste kudeaeg, jätkavad inspektorid tihendatud kontrolli veekogudel. Reididele kaasatakse ka koostööpartnereid nii palju kui võimalik.