Reformierakond jätab ära detsembriks kavandatud üldkogu

Reformierakonna üldkogu eelmise aasta suvel Viljandis. Foto: Andres Haabu / Postimees

Reformierakonna juhatus otsustas eile pärast ringkonnakohtult juhatuse registreerimisvaidluses õiguse saamist, et jätab ära detsembriks kavandatud erakorralise üldkogu ning arutab põhikirja muudatusi kevadel.

Reformierakonna volikogu esimees Kristen Michal meenutas, et suvisel volikogul pani partei kokku töörühma, mille ülesanne oli analüüsida erakonna põhikirja muutmise vajadust ja teha ettepanekuid muudatusteks. «Juba tollal ütlesime, et esimene võimalus põhikirja muudatusteks on 7. detsembril erakorralise üldkogu kokkukutsumine või korraline üldkogu järgmise aasta kevadel, kui kinnitame Euroopa Parlamendi nimekirja ja majandusaasta aruande,» lausus ta.

Michali sõnul otsustas juhatus eile pärast ringkonnakohtu määruse saabumist, et muudatused tehakse korralisel üldkogul kevadel. Põhikirjas on tema sõnul töörühma, juhatuse ja liikmete osalusel sõnastatud hulk muudatusi, millest peamised tulenevad muutunud seadustest ja erakonna kasvamisest. «Konkreetsemalt räägiks siis, kui oleme jõudnud sellesse faasi, et erakonnas on need mitu korda läbi vaadatud ja tõenäoliselt palju enam juurde ei tule,» ütles ta.

Tallinna ringkonnakohtu eilset määrust nimetas Michal väga selgeks seisukohaks, et erakonna senine asjaajamine on olnud korrektne ning ka e-valimised on lubatavad.

«Võib-olla kõik ei mäleta, aga suvel, kui ajakirjanduse tähelepanujuhtimisel ja erakonna poolsel kontrollimisel selgusid usalduse kuritarvitamised sisehääletusel, siis oli ka avalikkuses palju üsnagi erutunud toonis selgitajaid, kes oma aruteludes jõudsid juba selleni, et elektrooniline sisevalimine on vabasektoris lubamatu. On väga positiivne, et kohtuvõim meenutas, et vabasektor on oma enesekorralduses vaba,» rääkis ta.

Tallinna ringkonnakohus rahuldas eile Reformierakonna kaebuse uue juhatuse registreerimata jätmise kohta, mistõttu peab Harju maakohtu registriosakond juhatuse nimekirja muutmiseks esitatud avalduse uuesti läbi vaatama.

Reformierakond valis 25. mail toimunud üldkogul juhatusse erakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi kõrval tagasi rahandusminister Jürgen Ligi, välisminister Urmas Paeti, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, kultuuriminister Rein Langi, justiitsminister Hanno Pevkuri, sotsiaalminister Taavi Rõivase, riigikogu liikmed Kalev Lillo, Laine Randjärve, Valdo Randpere ja Jaanus Tamkivi ning Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Uute liikmetena pääsesid juhatusse riigikogu liige Kaja Kallas, peaministri büroo toonane juht Kairi Uustulnd ja eurosaadik Kristiina Ojuland, kes heideti parteist hääletuspettusega seostatuna küll juba 5. juunil välja. Vanasse juhatusse kuulusid nende asemel riigikogu liikmed Arto Aas, Urmas Klaas ja Tõnis Kõiv.

Vahetult pärast Reformierakonna üldkogu puhkes parteis hääletuspettuse skandaal, kui selgus, et Lääne-Virumaal on mitme liikme teadmata nende eest juhatuse valimistel elektrooniliselt hääletatud. Kokku tuvastas partei sisevalimispettuste uurimiseks loodud töörühm 39 pettusejuhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas.

Juuni alguses heitis Reformierakonna juhatus maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Juuni keskel teatas ta, et on otsustanud erakonnast siiski lahkuda. Lisaks astusid parteist pettuste tõttu välja Võrumaa ja Viljandimaa arendusjuht, kes olid häältega manipuleerimise üles tunnistanud.