/nginx/o/2013/09/06/2312187t1hd2f8.jpg)
Eesti, Läti ja Leedu osalevad 2016. aastal NATO reageerimisjõududes taas ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon.
Uus Balti pataljon moodustatakse Scoutspataljoni baasil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pataljoni hakkab juhtima praegune Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid, otsustasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad eile hilisõhtul Riias.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on ühise pataljoniga panustamine märk Balti riikide tugevast koostöövõimest. «Liitlased ja partnerid näevad Eestit, Lätit ja Leedut ühtse julgeolekuruumina, ühise pataljoni moodustamine näitab, et suudame oma jõudusid kiiresti liita ning viia kavatsetu ellu nii staapide kui allüksuste tasandil,» ütles Terras.
Pataljon alustab ettevalmistustega 2014. aastal, 2015. aastal kulmineerub üksuste väljaõpe Ameerika Ühendriikide eestvedamisel korraldatava maaväeõppusega Saber Strike ning Hispaanias läbi viidava NATO reageerimisjõudude õppusega Trident Juncture. Lisaks osalevad Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased üksteise väljaõppeüritustel.
Balti riigid moodustavad ühise pataljoni juba kolmandat korda. Balti riikide esimene ühine pataljon tegutses aastatel 1994 - 2003. Pataljon andis paljudele kaitseväelastele esimese rahvusvahelise koostöö kogemuse ja igakülgse väljaõppe.
2010. aastal panustasid Balti riigid ühise pataljoniga NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisu. Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Raimonds Graube ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pocius kohtusid eile Riias NATO reageerimisjõudude õppuse Steadfast Jazz raames.