Siiri-Liisi ­Läänesaar: lasteaiasõja lõpetaks väikeste hoiurühmade loomine

Siiri-Liisi ­Läänesaar Foto: SCANPIX

Tallinna lasteaiasõja kannatajaks pooleks peetakse peresid ja lapsi, kes võivad sügisest jääda loodetud hoiukohata. Muidugi on vanemale, kes plaanib sügisest tööle naasta, väga oluline oma lapsele hoiukoht saada. Samas on selge, et tervisekaitse nõudmised on kehtestatud laste heaks. Vanemate seas, kelle lapsed käivad munitsipaallasteaias, on valdav nurin, et suures rühmas ei jõua õpetajad-kasvatajad lastega piisavalt tegeleda, haigestumisi on palju ja olmetingimused jätavad vahel soovida. Kummaga me lastest kannatajad ja kaotajad teeme – kas tervisekaitsenõuete kehtestamise või nende eiramisega?

Tallinna haridusameti juht Andres Pajula on ajakirjanduses kurtnud, et neil pole lapsi lihtsalt kuhugi panna. Tegelikult ei vasta see päris tõele. Eestis areneb juba viimased viis aastat lasteaiaga paralleelne lapsehoiusüsteem. Lapsehoid on sotsiaalteenus, mis jääb lasteaiale alla vaid alushariduse pakkumise osas.

Samas on ka väikestel hoiukohtadel palju eeliseid suurte lasteaiarühmade ees. Hiljuti Eestis esinemas käinud Helsingi ülikooli kasvatusteaduste doktor Erja Rusanen soovitas kasutada lihtsat arvutust: ühes tunnis on 60 minutit, rühmas on 24 last. Iga laps saab tunnis maksimaalselt 2,5 minutit individuaalset tähelepanu. Tõenäoliselt isegi vähem, sest suurema osa ajast õpetaja ei tegelegi lastega individuaalselt.

Kasvatusteadlased räägivad ammu, et väikelapsele ei ole suur sõimerühm kõige sobivam koht. Kuigi lapsele oleks kõige parem olla kolm esimest eluaastat oma vanematega kodus, ei saa paljud pered seda endale lubada. Koduse kasvatuse alternatiiviks võiks olla perepäevahoid, hoiuviis, kus koduses keskkonnas hoiab üks hoidja nelja-viit eri vanuses last. Eestis toimivad perepäevhoidude asemel väikesed rühma-päevahoiud, kus professionaalne hoidja hoiab viit kuni kümmet last.

Lastehoidudes järgitakse tervisekaitsenõudeid, sest sellist luksust nagu munitsipaallasteaedades – tegutseda maksumaksja raha eest tervisekaitsenõuetele vilistades – ei saa endale lubada ükski lastehoid. Tegevusloa saamiseks peavad lastehoidudel olema kõik nõudmised rangelt täidetud. Näiteks Perekasvatuse Instituudi lapsehoiuga pidime äsja kolima uutesse ruumidesse, sest eelmisel kohal puudus üks tähtis paber ja lapsehoiu tegevusluba polnud võimalik saada.

Vaatamata rangetele tervisekaitsenõuetele on lapsehoidude loomine lasteaiaehitusega võrreldes odav ja kiire. Paljudes riikides kasutatakse väikeste lastehoidude loomist kiire võimalusena luua lastele hoiukohti sinna, kuhu neid sel hetkel vaja on.

Praegu on sündimus suurenenud kolmel põhjusel: esiteks on sünnitusikka jõudnud 80ndate teises pooles buumi ajal sündinud lapsed ning need, kes siiani laste saamist edasi lükkasid. Mõjuvad ka perepoliitilised meetmed, näiteks vanemapalk. Paraku aga on see kõrgem sündimus ajutine, sest 90ndate keskel oli sündimus madal ning nii on meil peagi ka sünnitajaid ja lapsi vähe. Mida me siis uhkete ja suurte uute lasteaedadega teeksime?

Praeguses olukorras on kõige odavam ja lapsesõbralikum lahendus panustada lastehoidude loomisesse. Eestis on välja antud umbes tuhat lapsehoidja kutsetunnistust. Harjumaa maavalitsus on väljastanud umbes 300 tegevusluba lapsehoidudele, ent viimase aasta jooksul on paljud lastehoiud uksed sulgenud majanduslike raskuste tõttu. Esiteks kärpis Tallinn seoses lasteaia pearaha vähendamisega ka lastehoiu toetust, teiseks on töötuse kasvuga vähenenud tung hoiukohtadesse. Lastehoidude pidajad selle äriga ei rikastu.

Kogu vanematelt saadud raha, ja see on vanemaile maksmiseks suur summa, suunatakse kohe käiku – ruumid ja töötajate palk on peamised kuluartiklid. Kohaliku omavalitsuse toetuse suurendamine lapsehoius käivatele lastele võimaldaks nii mõnelgi lapsevanemal muretu südamega suvele vastu astuda, teades, et sügisest saab tema laps hoitud.

Pakun Tallinna linnavalitsusele:  teeme koostööd! Kui ametnike hulgas puuduvad inimesed lastehoidude loomiseks, siis näiteks Eesti Lapsehoidjate Kutseliidus leidub inimesi, kes seda tööd oskavad ja tahavad teha. Koostöös saaks Tallinna piires sügiseks juurde tekitada päris mitusada hoiukohta. Mitusada hoiukohta, kus on igale lapsele piisavalt ruumi ja kus hoidjal on iga lapse jaoks piisavalt aega.