/nginx/o/2009/03/09/145715t1h1098.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon otsustas täna saata teisele lugemisele seaduseelnõu, mis muudab vandetõlgid algavast aastast vaba elukutse esindajateks ning seetõttu muutub kokkuleppeliseks nende teenuse eest makstav tasu.
Vandetõlkidest saavad seadusemuudatusega vaba elukutse esindajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni määratles seadus vandetõlke riigi tellimusi täitvate haldusorganitena, ehk sisuliselt ametitena, siis muudatuse jõustumise järel loetakse dokumentide tõlkimise teenuse osutamist vandetõlkide vabaks ja eraõiguslikuks kutsetegevuseks.
Riik jääb seadustega vandetõlgi kutset reguleerima vaid nii palju, kui see on vajalik avalikust huvist dokumentide tõlkimise teenuse osutamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse vastu. Sarnaselt on Eestis paika pandud näiteks riigi suhe advokaatidega, kellele riik on delegeerinud riigi õigusabi osutamise ülesande.
Vandetõlgid osutavad riigile ka tulevikus Eestis ainsatena dokumentide ametlike tõlgete teenust ning selle kõrval ka teisi ülesandeid - näiteks tõlgivad nad Riigi Teatajas avaldatud seadusi võõrkeelde ja välislepinguid eesti keelde.
Samas jääb klientidel võimalus lasta oma dokumendid tõlkida ka välisriigis vastavat pädevust omaval ametiisikul.
Muutub tõlke kinnitamise süsteem
Vandetõlgi seaduse muudatuse kohaselt muudetakse ka dokumendi tõlke kinnitamise süsteemi Eestis. Nimelt kaotatakse ära notari poolt tõlkija allkirja õigsuse kinnitamise nõue ning dokumentide tõlkimise pädevus läheb täielikult üle selle ülesande täitmiseks kvalifitseeritud isikutele ehk vandetõlkidele.
See tähendab, et vandetõlk kui dokumentide tõlkimise valdkonnas kontrollitud teadmiste ja oskustega isik ei pea pärast dokumendi tõlkimist enam iseenda tõlke õigsust kinnitama.
Kui seadus üldjoontes on plaanitud jõustada 2014. aasta 1. jaanuarist, siis tõlke kinnitamise süsteemi muutmisega seotud sätted jõustuvad tõlkesuunal eesti keel – võõrkeel 1. jaanuaril 2015, et Eestist välisriiki esitatavate dokumentide tõlgete sisuline õigsus ja kvaliteet oleks kontrollitud ning tõlgete aktsepteerimine välisriikides toimuks probleemideta.
Tõlkesuunal võõrkeel – eesti keel antakse kinnitamist vajavate tõlgete tegemise pädevus vandetõlkidele üle 1. jaanuaril 2020, et tagada piisav aeg muudatustega kohanemiseks.
Kohustus täita riigi tellimusi
Eelnõuga kavandatu kohaselt on oluliselt muudetud vandetõlgi töö tasustamise põhimõtteid - vandetõlgi teenuse tasu suurus kujuneb seaduse jõustumisel turukonkurentsi tingimustes ja vastab osutatud teenuse sisule.
Ka seni on vandetõlgi tasu dokumendi tõlkimise eest olnud kokkuleppeline, kuid tõlke õigsuse ja ärakirja õigsuse kinnitamise tasu on kindlaks määratud seadusega.
Seadusemuudatus toob kaasa selle, et kokkuleppeline tasu hõlmab nii tõlkimist ennast kui ka vandetõlgi tõlke vormistamist, samuti ärakirjade ja väljatrükkide kinnitamist.
Seega on vandetõlgil seadusega sätestatud tasu kaotamisel kohustus enne teenuse osutamist kliendiga kokku leppida tasu kogu vandetõlgi teenuse kasutamise eest ühe kindla summana vastavalt osutatud teenuse sisule.
Eestis võib vandetõlgi kutsenimetuse all tegutseda üksnes isik, kes on sooritanud vandetõlgi eksami, andnud justiitsministri ees vandetõlgi vande ja kellele justiitsminister on oma käskkirjaga andnud vastava kutsetunnistuse.