/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/10/04/2517637t1h291f.jpg)
Peaminister Andrus Ansip leiab, et kui Eesti soovib tulevikus sagedamini teostada Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude üle subsidiaarsuskontrolli, oleks mõistlik piirduda riigikogu täiskogu asemel Euroopa Liidu asjade komisjoni arvamusega.
Ansip: riigikogu võiks rohkem usaldada ELi asjade komisjoni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip meenutas riigikogus Euroopa Liidu poliitika elluviimisest rääkides, et ütles juba eelmisel aastal, et riigisiseselt on otstarbekas tugevdada oma Euroopa-poliitika legitimeerimist ja seda toetavaid praktikaid.
Tema sõnul on valitsuse tasandil kaasatud Euroopa Liidu asjade koordinatsioonikogu istungitele seetõttu nii riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni, õiguskantsleri kantselei, Eesti Panga kui riigikontrolli ametnikud. «Ma ei tea ühtegi teist liikmesriiki, kus Euroopa Liidu asjades on nii põhjalik riigiasutuste koostöö,» lausus ta.
Ansip märkis, et riigikogus heaks kiidetud õigusloome arengusuunad aastani 2018 näevad ette Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude Eesti seisukohtade menetlemise nii, nagu oleks need Eesti seadused, mis loob aluse kaalutud ja Eesti huvidele vastavate otsuste tegemiseks. Valitsuse läbirääkimismandaat kujuneb tema sõnul riigikogus.
Ta meenutas ka, et tänavu kasutas riigikogu esmakordselt Lissaboni lepinguga rahvusparlamentidele antud võimalust teostada Euroopas pakutud lahenduse sobivuse üle subsidiaarsuskontrolli.
Kontrollitud eelnõu, ettevõtete aruandekohustust ja raamatupidamist puudutav direktiiv ei teeni Eesti puhul tema sõnul taotletud eesmärke, sest kui direktiiviga soovitakse vähendada ettevõtete halduskoormust ja suurendada läbipaistvust, siis Eesti puhul on tulemus vastupidine. «Meie oludes suureneb halduskoormus, väheneb läbipaistvus ja suureneb krediidikulukus. Riigikogu ja valitsuse hinnangud selles küsimuses kattuvad,» märkis ta.
Ansip avaldas arvamust, et taolist kontrolli saaks sagedamini läbi viia, ent Eesti enda kodused protseduurid on selleks ehk ülemäära keerukad. «Soovimata küll sekkuda riigikogu siseellu, pakun, et riigikogu võiks lähimuskontrolli teostamisel rohkem usaldada Euroopa Liidu asjade komisjoni,» ütles ta.
Ta selgitas hiljem saadikute küsimustele vastates, et Lissaboni lepingu järgi on subsidiaarsuskontrolliks aega kaheksa nädalat, mis on väga lühike aeg. «Valitsus peab kujundama kõigepealt oma seisukohad, see jääb sinna kaheksa nädala sisse, seejärel arutab asja Euroopa Liidu asjade komisjon ja subsidiaarsuskontrolli teostamiseks jääb imevähe aega, et seda siis arutada riigikogu saalis,» lausus ta.
Kui piirduda vaid Euroopa Liidu asjade komisjoniga, oleks reageerimisvõimalusi Ansipi hinnangul ilmselt rohkem ning ka reageerimise ulatus oleks suurem kui väga suure ajalise surve all tehtavad otsused riigikogu saalis. «Aga see on loomulikult riigikogu enda otsustada,» lisas Ansip.
Euroopa Liidu asjade komisjoni reformierakondlasest esimehe Arto Aasa sõnul ei tasuks muudatustega siiski kiirustada. «Ma arvan, et me mõnd aega võiksime veel vaadata, kuidas tänane süsteem toimib. See on nii uus. Äkki need rollid ja pädevused loksuvad paika,» ütles ta.
Samas kinnitas ta, et kui riigikogu soovib, on komisjon valmis võtma endale suuremat vastutust. Tema sõnul on subsidiaarsuskontroll jäetud Euroopa Liidu asjade komisjoni tasemele enamikus riikides, kus tehakse seda ka palju tihedamalt kui Eestis.
«Meie protseduur: erialakomisjon, siis ELAK, siis täiskogu, see kõik on päris kohmakas ja võtab aega. Loomulikult, Eesti riik ei ole valmis ja parlamendis saab neid protseduure ringi vaadata. Aga ma hetkel ei kiirustaks, selle koosseisu jooksul ma pigem jätkaksin seda traditsiooni ja siis hindaksin,» ütles Aas arutelul.