Lehmad astuvad lüpsil läbi online-laborist

Tartu Ülikooli vanemteaduri Toonika Rinkeni juhitud uurimisrühm töötas välja väikse seadeldise (pildil paremal), mis praagib antibiootikumijääke sisaldava piima kiiresti välja. Foto: Jassu Hertsmann

Juba praegu mõõdavad lüpsirobotid lehmade piimas igasugu näitajaid, ent Tartu Ülikooli teadlaste patenteeritud seadeldis leiab reaalajas üles ka piimas leiduvate antibiootikumide jäägid.

Seadme välja töötanud uurimisrühma juht Toonika Rinken sai leiutise eest kevadisel rahvusvahelisel naisleiutajate näitusel suisa hõbemedali. «Me tahame integreerida selle seadme lüpsimasina sisse,» seletas Rinken. «Piim saab analüüsitud ühe minuti jooksul ehk veel enne, kui see jõuab suurde mahutisse.» Kui antibiootikumisisaldusega piim satub juba hiiglaslikku piimamahutisse, siis võib juhtuda, et terve partii tuleb minema visata.

Tavalugeja ei kujuta ilmselt ettegi, kui palju meie lehmadele antibiootikume antakse. Praegu tekib Eestis seoses lehmade ravikuuridega aastas umbes 30 000 tonni praakpiima, mis visatakse lihtsalt minema. Ravikuur kestab tavaliselt viis päeva ja sellal valatakse piim niikuinii kuhu juhtub. Järgneb veel kolmepäevane piima kasutamise keeluaeg, ent ka pärast seda võib antibiootikumisisaldus olla üle normi.

Online-analüüsi abil saab varakult selgeks, millal on võimalik piima taas joogiks kasutada. «Praegu on vastavad analüüsid kallid ja need võtavad kaua aega, sestap on mõistlik piim lihtsalt igaks juhuks ära visata,» kõneles Rinken.

Antibiootikumidega saastunud piim ei kõlba muide ka juustu tegemiseks, kuna see hävitab omakorda juustu valmimiseks tarvilised bakterid.

Rinkeni sõnul sõltub lehmade piima antibiootikumijääkide täpsest mõõtmisest tegelikult ka inimeste tervis. «Euroopa Liit lubab piimas teatud antibiootikumide sisaldust, aga tegelikult võiks antibiootikumide tase piimas olla praegusest veelgi väiksem,» lausus Rinken. «Ka meie joome igapäevaselt piima, milles võib olla väga väikses koguses antibiootikumide jääke. Samas võivad ka meie endi haigustekitajad muutuda selle tulemusena konkreetsele antibiootikumile resistentsemaks.»

Piima antibiootikumisisaldust mõõdavad väikesed andurid, mis pannakse niinimetatud mõõteraku kanalitesse. EASi poolt 6,75. miljoni krooniga rahastatud projekt sai alguse juba 2008. aastal. Lisaks aitasid ülikooli teadlasi lehmakasvatajad ja Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.