/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/06/05/46938t1h54f7.jpg)
Ärimees ja suhtlusportaali Rate.ee looja Andrei Korobeinik leidis, et siinsetel venelastel pole ühiskonnas vähem võimalusi edasi pürgida.
Korobeinik: venelastel pole Eestis vähem võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venelastel pole vähem võimalusi, nad ilmselt lihtsalt ei taha riigiameteisse kandideerida, see on ebalus riigi ja selle tuleviku suhtes ning suhtumine riiki laiemalt,» leidis Korobeinik ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Eesti riigi kui tööandja maine pole ehk kõrge. Pigem venelasi ei tõrjuta, vaid nad ise ei taha minna, pole valmis,» leidis Korobeinik vastukaaluks Sergei Ivanovile, kes tõi hiljuti välja probleemi, et venekeelseid inimesi on Eesti riigiameteis vaid 3 protsenti.
Ivanov leidis ka, et Eesti erakonnad ei suuda võrdväärselt esindada eestlaste ja rahvusvähemuste huvisid.
«Kui vene päritolu inimene teeb midagi negatiivset ja satub krimiuudisestesse, siis Eesti meedia rõhutatab tema päritolu, kui aga midagi head, näiteks spordivaldkonnas, siis mitte,» leidis Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.
Korobeinik nõustus temaga, et integratsioon on kahepoolne protsess ning ei maksa aimata, et ilma eestlasteta see võimalik oleks.
Boroditš leidis, et alateadlikult kipub riigiameteis valik mitte-eestlase ja eestlaste vahel eestlase kasuks langema. «Asi on hoiakus. Kuni suhtutakse venelastesse kui tibladesse, viiendasse kolonni, seni ei muutugi midagi.»
Venelaste vähese osalusprotsendi kohta riigiasutuste töötajate hulgas arvas riigikogu liige Raivo Järvi, et sellest protsendist rääkimisest kumab läbi uus võimalik kvoodisüsteem, kui Eestis vaadatakse, et vene rahvusest inimesi on riigiameteis nii vähe.
«Ühtki kvoodisüsteemi kehtestamist küll ei tahaks,» tõdes Järvi, kes ei nõustunud ka Boroditši hinnanguga alateadlike valikute kohta.
Keeleteadlane Mart Rannut leidis, et antud küsimuse puhul on probleemiks nõuetekohase eesti kirjakeele oskuse puudumine riigiameteisse kandideerimisel.