Ilves: Eesti Soometa oleks nagu inimene peeglita

President Toomas Hendrik Ilves Foto: Kristo Kivisoo

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma Soome kolleegi Tarja Haloneni auks peetud kõnes, et Eesti-Soome suhted on kui ühistest juurtest välja kasvanud ja sajanditega võrsunud võimas puu, mille harud ulatuvad kõikidele elualadele ja on omavahel tihedalt põimunud.

Postimees.ee toob lugejateni president Toomas Hendrik Ilvese kõne, mille ta pidas täna õhtul Soome Vabariigi presidendi Tarja Haloneni auks pidulikul õhtusöögil Kadrioru kunstimuuseumis.

«Mul on suur rõõm taas võõrustada teid, austatav president Halonen ja härra Arajärvi, Soome lahe lõunakaldal. Olete ainus riigipea maailmas, kellega eestlased saavad mõtteid vahetada oma emakeeles ja uskuge mind, me hindame seda kõrgelt.

Olete öelnud, et eesti keele õppimine avab akna Eesti ellu ja kultuuri. Neid avatud aknaid on eestlaste ja soomlaste vahel lugematul hulgal. Meie ainulaadse läbikäimise iseloomustamiseks võib tuua palju metafoore. Olgu selleks siis ühe puu kaks haru või, veidi moodsamalt, üks majapidamine, millel kaks sissepääsu.

Seetõttu söandan ka loota, et tunnete end siin Kadriorus, nagu ka terves Eestis, samahästi kui kodus.

Kodu - see on midagi nii iseenesestmõistetavat ja tavalist, et alles selle puudumine meile ta tähtsuse täie selgusega meelde toob. Nii soomlased kui eestlased teavad, mis tähendab kodu kaotamine. Seepärast ehk hindamegi üle kõige kodusoojust ja sõprade tuge nii headel kui halbadel aegadel. Eesti on Soome toetust aastasadade vältel tunnetanud ja tunda saanud.

Meie unistus oma riigist poleks saanud teoks ilma Soomest appi tõtanud vabatahtlike ennastsalgava panuseta.

«Vägitöö kaunis jääb hiilgama veervate aegade voolus», meenutab raidkiri Villem Grünthal-Ridala sõnu 1921. aastal Helsingi Vana kiriku parki Vabadussõjas võidelnud soomlaste auks püstitatud mälestussambal «Viron kävijät». See on vormi valatud tänu ja austusavaldus vapruse ja abi eest, mida eestlased kunagi ei unusta.

Eesti-Soome silla alussambad on kindlad ja vankumatud. Aga nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, nii jätkub ka sillaehitus. Valged laigud Eesti-Soome suhete lõuendil on tasapisi omandamas erinevaid värvivarjundeid.

Pilti on aidanud kokku panna paljud ajaloolased, loomeinimesed ja hõimuliikumise edendajad. Soome diplomaatia vanameister Max Jakobson, professor Seppo Zetterberg, filmilooja Imbi Paju, kirjanik Sofi Oksanen - seda nimekirja võiks veelgi jätkata - on aidanud meil oma ajalugu teadvustada ja teineteisemõistmist süvendada.

Sel põhjusel peame oluliseks ka haridus- ja teadusasutuste koostööd, teineteise ajaloo põhjalikumat tutvustamist üldhariduskoolide õppematerjalides, käime «Viro käy koulua» programmiga Soome koolides.

Eesti välisminister ja Helsingis 90 aasta eest saadikuks olnud Aleksander Hellat tõi soome-ugri hõimutunde arengus omal ajal esile kolm faasi: kõigepealt innustumine, mil kõike liialdatakse paremuse suunas, seejärel pettumuse aste, mil kõike liialdatakse halvemuse suunas ja lõpuks rahuliku üksteise jälgimise ja poolehoiu aste.

Usun, et praegust etappi Eesti ja Soome suhetes iseloomustabki tasane poolehoid ning
ühistele huvidele ja väärtustele rajaneva koostöö süvenemine. Kahe riigi koostöövõimalusi lahkava raporti autorid Gunnar Okk ja Jaakko Blomberg on välja pakkunud mitmeid elluviimist väärivaid ideid, et saaksime üheskoos paremini toime tulla üleilmastumisest tulenevate väljakutsetega ja konkurentsivõime tõhustamisega.

Kuigi meie majandused on tihedalt põimunud, osutab raport mitmetele kasutamata võimalustele näiteks piiriüleste e-teenuste, tööturu, innovatsiooni, energeetika ja turismiturunduse edendamise vallas.

Usun, et just praktilises igapäevases tegevuses seisneb Eesti ja Soome tulevikukoostöö peamine siht, sest mis seal salata, kaugemalt vaadatuna oleme mõlemad heas mõttes igavad Põhjamaad.

Tõenäoliselt saab Soome tuleva aasta 1. jaanuaril Eesti näol esimese Põhjala riigist kaaslase eurotsoonis, mis avaldab soodsat mõju kogu regiooni konkurentsivõimele, aga eriti just meie kahe riigi majandustele.

Kuid oma läbilöögivõime tugevdamiseks peame haarama ka laiemate koostöövõimaluste järele, mida pakub Euroopa Liidu Läänemere strateegia, aga ka Euroopa 2020 strateegia.

Eesti ja Soome koostöö on laienenud mitte ainult süvitsi vaid ka laiuti. Tahe toetada kaugemaid naabreid on ajendanud meid olema aktiivsed Euroopa Liidu idapartnerluse edendajad, algatades ja ellu viies erinevaid kolmepoolseid koostööprogramme.

Eestil on olnud siit palju õppida. Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus Eesti diplomaatide kooli baasil on loomisel idapartnerluse koolituskeskus. Loodame, et Soome paneb ka edaspidi õla alla idapartnerite õpingute toetamisel.

Koostööst räägime üha enam ka meie ühise mere ja keskkonnahoiu võtmes. Merd ei saa lukku panna ega kinni keerata. Kõik, mis puudutab meie mare nostrumit, on meie ühine asi ja ühine vastutus.

Meil pole imevõtit, millega aega tagasi pöörata ning aastakümneid kuhjunud reostust olematuks muuta või naftatankerite liiklust peatada. Seetõttu peame tähtsaks Soome korraldatud keskkonnatippkohtumisel Läänemere riikide võetud kohustuste täitmist. See on pikk ja pühendumist nõudev protsess, kuid koostöö ühiste eesmärkide poole püüdlemisel on meid ikka edasi viinud.

Austatav president Halonen, hea Tarja!

Kui ma mõtlen sellele, et 118 aasta eest minu kodutalus sündinud vanaonu Hans Rebane sai 1931. aastal saadikuks Helsingis, kus ta ehitas üles meie praeguse saatkonnahoone, siis hooman, kui isiklikud ja pikaajalised võivad olla kahe riigi ja rahva suhted.

Meie suhted on kui ühistest juurtest välja kasvanud ja sajanditega võrsunud võimas puu, mille harud ulatuvad kõikidele elualadele ja on omavahel tihedalt põimunud. Ent nagu kõik taimed, vajab ka see väetamist ja hoolitsust. Vaid siis võib see püsida, areneda ja edasi kanda aegade sidet.

Mis oleksime ilma Soometa? Ilmselt nagu inimene ilma peeglita. Meil puuduks võimalus näha ennast väljastpoolt, kuid samas lähedalt. Vaadata end heasoovlikult ja sõbralikult. Aga ka tähelepanelikult ja vajadusel ausa kriitikameelega, et näha pisidetaile, mis vajaksid parandamist.

Seegi on üks sõpruse mõõdupuid, mis suurendab usaldust ning aitab meil saada küpsemaks ja tugevamaks. Et võiksime näha teineteist meis endis.

Mu daamid ja härrad!

Kui Eesti end 85 aastat tagasi esmakordselt Soome presidenti - Lauri Kristian Relanderi - vastu võtma asutas, soovitas haridusministeerium kõrget külalist tervitama saabuvatele koolilastele selleks puhuks sobilikke hüüdlauseid nagu Eläköön presidentti! ja Elaköön Suomi!

Täna õhtul ühinen ka mina nende tervitushüüetega, paludes tõsta klaasid sõpruse
terviseks, Soome Vabariigi auks ja õitsenguks!»