Üürilepingu Euroakadeemiaga paar aastat tagasi sõlmis värskelt Tallinnasse kolinud tütarlaps pimesi - korterit, kuhu tal kolida tuli, ei näinud ta enne, kui sinna sisse kolis.
«See oli ka mu esimene kogemus kodust eemal elamisega, pole muidu Tallinnast pärit. Ei kujutanud ette, et see ühikas neil selline välja näeb. Lepingu tegin nendega kahjuks enne ühika ülevaatamist, kuna nende kirjelduse järgi tundus kõik korras olevat - tore toanaaber, ruumi küll veidi vähe, aga saab hakkama - pealegi üür minu jaoks oli hea, odav,» rääkis Reelika.
Päris esimesel korral, mil tüdruk uude elukohta sisenes, läks ta sinna kogu oma varaga, mida pealinna kolides tarvilikuks kaasa võtta pidas. «Tegin külmkapi ukse lahti ja seal sees olid putukad, keda polnud varem näinud,» rääkis Reelika, kes andis sellest teada ka toakaaslasele.
Väljalülitatud külmkappi küllap eelmistelt elanikelt pärandusena jäetud toidupalad leidsidki üles needsamad putukad, kes selgus, olid prussakad.
Vaimselt kurnav elu prussakatega
Kuna Reelika oli värskelt pealinna kolinud, ei osanud ta suures linnas midagi muud peale hakata kui leppida olukorraga ja võtta sellest parim. Nii soetasid toakaaslased üht-teist, et prussakaid oma eluruumidest eemal hoida. Kuid küllap polnud kodukeemia piisavalt tõhus.
«Mäletan üht seika päevasest ajast, mil lebasin voodis ja tundsin midagi käe peal, et justkui sügeleb. Vaatasin ja ehmatasin kohutavalt - see oli prussakas. Ühe käeliigutusega vehkisin ta oma käe pealt põrandale maha ja hakkasin sealsamas nutma. Mõtlesin, et miks mina pean sellises olukorras olema...»