Halonen: Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti moodustavad ühise majanduspiirkonna

Paraadfoto: Evelin Ilves, president Toomas Hendrik Ilves, Soome riigipea Tarja Halonen ja tema abikaasa Pentti Arajärvi. Foto: Raigo Pajula

Soome president Tarja Halonen ütles oma täna õhtul president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese pakutud õhtusöögil peetud kõnes, et Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal andis kahe riigi koostöö arengule lisahoogu, mistõttu Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti on juba praegu suurel määral sama majanduspiirkond.

Postimees.ee toob lujegateni Soome Vabariigi presidendi Tarja Haloneni kõne Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese pakutaval pidulikul õhtusöögil Kadrioru kunstimuuseumis.

«Minu südamlik tänu Teile ja Teie abikaasale võimaluse eest  koos abikaasaga külastada kevadist Eestit. Mul on olnud rõõm tutvuda teie kauni maaga juba mitmete ametlike visiitide raames. Veelgi tihedamalt olen ma muu hulgas osalenud teie laulupidudel. Peale selle käinud ka kunstilaagrites, eesti keele kursustel ja muudel üritustel ning külastanud teid Ärma talus, Lõuna-Eestis.

Täna on meil olnud ametlikud kõnelused. Ka need on toimunud nagu ikka sõbralikus ja avatud õhkkonnas. Oleme tõdenud, et Soome ja Eesti vahelised suhted on suurepärased. Samal ajal oleme mõelnud, mida teha, et need ka edaspidi hästi areneksid.

Soome ja Eesti pikaajalise vastastikuse mõju juured peituvad keelesuguluses ja geograafilises läheduses. On loomulik, et läbi aegade on saadud neid mõjutusi üle lahe kummaski suunas. Meie rahvuseeposed sündisid kõrvuti ja mõlema maa rahvushümniks sai tänagi mitu korda kõlanud Fredrik Paciuse meloodia. Kuigi rahvusromantikute julgeimad ootused ei täitunud sellistena nagu nad olid, oleme teineteisele ometi nüüd lähedasemad kui kunagi varem.

Kaheks jagunenud Euroopas katkesid meie rahvaste loomulikud kontaktid pikkadeks aastakümneteks peaaegu täiesti, kuid külma sõja lõppedes on need taastunud kiiresti. Kultuurisidemed meie maade vahel on jõudnud uuele tasemele. Üha enam eestlasi ja soomlasi töötavad või õpivad oma naaberriigis. Eesti on säilitanud reisisihina suure soosingu soomlaste hulgas.

Euroopa ühinemine on kaasa aidanud Soome ja Eesti koostöö tugevnemisele. Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal andis arengule lisahoogu, mistõttu Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti juba praegu on suurel määral sama majanduspiirkond. Omal ajal ütlesin Eestile tere tulemast Euroopa Liitu. Usun, et Soome võib järgmise aasta alguses öelda Eestile tere tulemast ka eurotsooni. Eesti oleks siis esimene Soome naabermaa, kus kasutusel on euro.

Euroopa Liidu liikmesmaadena peame me ka üheskoos otsima võimalusi praeguste majandusraskuste võitmiseks. Siinkohal läheb vaja kogu Euroopa Liidu koostööd. Selle ressursse peab kasutama efektiivselt. Heaks näiteks on siin Euroopa Liidu 100 miljoni euro suurune toetus Estlink2 hankele.

Meie maade tähtsaimaks ressursiks on inimesed ja nende oskused, ja selle eest peame me suutma hoolt kanda. Meie jaoks on oluline tihendada koostööd hariduse,
innovatsiooni ning IT ja kommunikatsioonitehnoloogia alal. Infotehnoloogia arendamises on meie maad tippude hulgas.

Meid ühendab meri, mida teie, eestlased, kutsute loogiliselt Läänemereks ja meie, soomlased, rootsi aja pärandina Idamereks. Ei ole veel liiga hilja, et päästa meie ühine meri ökoloogilisest katastroofist, kuid tegutsema peab nüüd kohe ja kõikides regiooni maades. Olen igati rahul nende siduvate kohustustega, mida valitsused, erinevad institutsioonid, ettevõtted ja kodanikeühendused võtsid endale veebruaris Helsingis toimunud tippkohtumisel Läänemere päästmiseks. Seda tööd tuleb jätkata sihikindlalt.

Teie, president Ilves, olite Euroopa Parlamendis üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia initsiaatoritest. See strateegia aitab kaasa, et liidu poliitikas osutataks rohkem tähelepanu meie regioonile. Suunaandvaks jooneks on siin tihe koostöö naabermaadega. Seda on vaja nii keskkonnakaitses, transpordi- ja kaubandusalastes projektides kui ka piiriülese kuritegevuse tõkestamises. Eriti oluline on, et strateegia keskkonnalased eesmärgid põhinevad Läänemere kaitsekomisjoni HELCOMi ambitsioonikal tegevusplaanil.

Soome ja Eesti ees seisavad küllaltki paljus samad piirkondlikud ja üleilmsed väljakutsed. Vaja on kõikide riikide koostööd majanduse stabiliseerimiseks, jätkuva arengu, soolise võrdsuse ja sotsiaalse õigluse tugevdamiseks.

Meie riikide lähedased suhted teevad selle koostöö sundimatuks ja loomulikuks. Naabritena, sugulastena ja sõpradena oleme teineteist õppinud usaldama ja toetama.

Tahaksin siinkohal soovida Teile ja Teie abikaasale edu ja tervist ning tõsta klaas Eestimaa ja tema rahva õnneliku tuleviku terviseks!»