Enamik linlasi eelistab häid busse tasuta sõidule

Tartu ja Tallinn püüavad uusi reisijaid. Illustratsioon: Pm

Kui valida on bussisõidu ja käimise vahel, loeb hind, kui bussisõidu ja autosõidu vahel, loeb kvaliteet.

Kui uskuda teadlasi, tõi tasuta sõidu lubamine Tallinna ühistransporti juurde vaid 1,2 protsenti reisijaid (Tallinna linnavalitsuse enda mõõtmised näitavad 9,4-protsendilist reisijate hulga kasvu), samal ajal kasvas Tartus reisijakäive uute busside tulekul esimese aastaga 3,3 protsenti, kolme aastaga aga lausa 13,5 protsenti.

2011. aasta 1. jaanuaril ei vahetunud Tartus siiski ainult bussid, vaid ka vedaja, kelleks sai AS Sebe. Bussid võõbati punaseks, bussijuhid hakkasid kandma triiksärki ja lipsu. Septembris tekkisid Tartu peatustesse elektroonilised tablood, millelt peaks nägema, mitme minuti pärast jõuab buss peatusse. Tõsi – süsteemi pole siiani korralikult tööle saadud.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et Tartu ühistranspordi kasutajate hulk kasvas uute busside tulles kindlasti rohkem kui Tallinnas tasuta sõiduga. «Kvaliteedi paranemisega on meil lisandunud võrreldes 2010. aastaga 13,5 protsenti sõitjaid, piletitulu on kasvanud üheksa protsenti,» kiitis ta.

Tallinn peatas vabalanguse

Rahulolu-uuringute kohaselt kasutab aga Tallinnas ühistransporti palju suurem osa linlasi kui Tartus. Pealinnas sõitis aprillis bussiga iga päev 48 protsenti elanikke (tavalisel päeval siiski umbes 40 protsenti), Tartus mais ja juunis toimunud küsitluse kohaselt aga alla 25 protsendi vastanutest. Põhjustest kõneledes mängib pearolli Tartu kompaktsus – esiteks on Tartu Tallinnast tublisti väiksem ja teiseks asub Tartu kesklinn enam-vähem linna keskel. See tähendab, et suur osa tartlasi, kes bussiga ei sõida, liigub jalgsi või jalgrattaga.

Reisijate hulk ei saa väga kaua kasvada keskmisest väiksema sissetulekuga inimeste arvelt, kelle valik on sõita bussiga või käia jala. Märkimisväärne kasv saab tulla eelkõige nende inimeste arvelt, kellel on valida, kas sõita tööle auto või bussiga.

Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi transpordiuuringute keskuse teadlaste Oded Catsi, Triin Reimali ja Yusak Susilo uuringu kohaselt sõitis tänavu jaanuarist aprillini Tallinnas ühistranspordiga kolm protsenti rohkem inimesi kui võrreldud perioodil mullu ja tunamullu. Samas tuli suurem osa kasvust uute ühistranspordiradade ja tihedama sõidugraafiku arvelt. Tasuta sõidu õiguse tõttu kasvas reisijate hulk vaid 1,2 protsenti.

Uuringu tegijad kinnitasid, et Tallinn on seni suurim linn maailmas, mis pakub oma elanikele tasuta ühistransporti. Varasemad katsetused teistes riikides on näidanud, et tasuta transport toob reisijate hulga hüppelise tõusu, sest 10–20 protsenti autoomanikke hakkab sõitma bussiga.

Niisiis küsisidki uuringu autorid, miks on Tallinna kasv nii väike. Ühe vastusena pakuvad nad piletihinda, mis olid Lääne-Euroopa skaalal suhteliselt madal juba varem. Samuti oli siin juba varem märksa suurem ühistranspordi kasutajate osa kui teistes linnades, kus on tasuta ühistransporti katsetatud – see seab kasvuruumile piirid. Kolmanda põhjusena leidsid teadlased, et seni oli Tallinna ühistranspordi kasutajaskond kahanenud paarkümmend aastat jutti ja tasuta sõit peatas vabalanguse.

Liiklusasjatundja, tehnikaülikooli professor Dago Antov ütles, et varasemate aastate paari-kolme-nelja-protsendilist langust arvestades võis tegelik kasv olla Tallinnas kuus-seitse protsenti. «Muidu oleks tänavu kukkumine olnud võib-olla kolm protsenti, aga nüüd tuli hoopis kolm protsenti juurde,» selgitas Antov.

Catsi, Reimali ja Susilo uuringu kohaselt näitas Tallinnas pärast tasuta transpordi kehtestamist suurimat kasvu Lasnamäe, kus reisijate hulk kasvas rohkem kui kümnendiku. Suundumusena on seejuures näha, et mida suurem on mingis Tallinna linnaosas töötute ja eakate elanike osa, seda suurem on kasv.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul mõõtis linn reisijakäivet esimeses kvartalis loendusbusside abil ja sai tulemuseks 9,4-protsendilise kasvu.

«Võtsime vaatluse alla 31 liini ja valisime sellised andmed, mis olid võrreldavad,» selgitas ta. «Loendusbusse on vähem kui kõiki väljumisi kokku ja sestap käib loendusandmete kogumine pikema aja jooksul – loendasime jaanuarist märtsini.»

Rootsi teadlaste metoodika asjus jääb Harjo eriarvamusele. «Kui andmeid võrdlesime, läksid busside andmed kokku, mu mäletamist mööda oli ka trammil mõningane tõusu­trend, aga nemad leidsid, et trollil oli hoopis langustrend,» rääkis Harjo. Ta lausus, et Catsi uuring ei arvestanud ekspressbusse, mida hakkas kasutama osa trollireisijaist.

Tallinn teenis 2011. aastal ühistranspordi piletitulu 17,8 miljonit eurot ja maksis dotatsiooni 35 miljonit eurot. Niisiis teenis ühistransport juba toona tagasi vaid kolmandiku kulu.