Juhtkiri: roheline linn jäi tulemata

Foto: Urmas Nemvalts

Tallinna ja Tartu ühistranspordi võrdlus tänases Postimehes aitab esile tuua mõned peamised muutused ja teha nende põhjal järeldusi. Neist tähtsaimad on kaks: esiteks, hind ei ole ainus asi, mis ühistranspordi kasuks otsustamisel määrab, ja teiseks, otsus sõltub paljuski varasematest harjumustest. Nende jaoks, kes valisid varem pigem jalutamise, on hinnal suurem roll mängida. Kuid nende jaoks, kes varem autoga sõitsid, on olulisem ühistranspordi kvaliteet.

Tallinna transpordist rääkides eksiti veidi just selle järeldusega, mis auto­kasutajate eelistusi puudutab. Üks kaalukaid argumente tasuta transpordi kasuks otsustamisel (kui populism kõrvale jätta) oli rohelise linna ideaal: vähem autosid linnas tähendab ka vähem õhusaastet ja vähem müra. Ometi see nii ei läinud. Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi transpordiuuringute keskuse teadlaste hinnangul tõi tasuta sõit Tallinna ühistransporti juurde vaid 1,2 protsenti reisijaid – märkimisväärset kasvu ei olnud.

Põhjusteks, miks olukord Tallinnas erineb nii palju teistest riikidest, kus 10–20 protsenti autoomanikke tasuta busside kasuks on otsustanud, pidasid teadlased juba varasemat madalat piletihinda, juba varasemat suurt ühistranspordikasutajate osa ning samas selle kahanemist – praegune tasuta ühistransport vaid peatas languse ega toonud olulist kasvu.