/nginx/o/2010/05/04/360898t1hcbc4.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma esines Läti parlamendi – seimi pidulikul istungil ning õnnitles Lätit 20 aasta möödumise puhul iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamisest.
Ergma esines Läti seimi pidulikul istungil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on suur rõõm ja au esineda tervitusega Eesti parlamendi riigikogu nimel tänasel ajaloolisel päeval seimi pidulikul istungil. Lubage mul üle anda Eesti rahva südamlikud õnnitlused tänase pidupäeva puhul,» vahendas riigikogu pressiesindaja Ergma sõnu.
«Võib väita, et 20 aasta möödumine pole piisavalt pikk aeg millegi tähistamiseks. Samas on tegemist ühe põlvkonnaga ja sama pika perioodiga kui kaua kestis meie eelmine iseseisvusperiood. Täna seisab Eesti, Läti, Leedu tulevik kindlamal alusel ja on integreeritum kui kunagi varem - osaledes üheskoos Euroopa Liidus ja NATOs,» rõhutas riigikogu esimees.
Ergma tsiteeris tuntud politoloogi Arend Lijphartit, kelle sõnul on püsiva demokraatia mõõdupuuks 20 aastat varisemata toimimist. Täna 4. mail möödub täpselt 20 aastat iseseisvuse taaskehtestamisest Lätis, mil võeti vastu avaldus «Läti Vabariigi iseseisvuse taastamisest».
Ergma meenutas, et eelnevalt 11. märtsil oli Leedus vastu võetud ajalooline avaldus Leedu riiklikust iseseisvusest. 30. märtsil 1990 ütles Eesti ülemnõukogu selgelt, et Eesti on okupeeritud riik, mis soovib taastada oma iseseisvuse. Kolm Balti riiki ütlesid välja enam kui aasta enne augustisündmusi Moskvas oma kindla soovi taastada täielik iseseisvus.
«Ja kui räägitakse Balti riikidest kui Nõukogude Liidu lagundajatest, siis selles on suur osa tõtt,» märkis Ergma. «Miks meie riigid läksid demokraatia teed pidi erinevalt meie palju enda saatusekaaslastest endises N. Liidus?» esitas ta retoorilise küsimuse.
«Põhjus on väga lihtne: Eesti, Läti ja Leedu rahvad soovisid seda, sest ükski liikumine ega partei ei vii ilma rahva toetuseta riiki demokraatia teele,» rõhutas riigikogu esimees. «Täna me teame, et iseseisvuse taastamine oli protsess, nagu seda oli ka iseseisvuse saavutamine läbi mitmete otsuste ja tegude. Ei saa alahinnata mõnda neist sammudest, milleta ei oleks me sihtpunkti jõudnud,» tõdes Ergma.
Tema sõnul on viimased paar aastat olnud raskeks katsumuseks meie riikidele. Finants-ja majanduskriis on valusalt tabanud meid kõiki.
«Möödunud aasta Lätis jääb oma katsumuste ja proovilepanekutega rahva mällu, kuid meelekindlus, millega suutsite näidata, et ei murdu ei välissurve ega siseraskuste kiuste, on võitnud rahvusvahelise tunnustuse. See oli kahtlemata väga raske aasta, kuid me uskusime, et Läti ei vannu alla,» ütles Ergma.
Riigikogu esimees rõhutas, et Eesti on olnud Läti järjekindlamaid toetajaid ja kavatseb seda olla ka edaspidi. Ergma soovis Lätile palju õnne, tarmukust ja kindlat meelt meie mõlema rahva ees seisvate eesmärkide saavutamisel.