Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riigikontrolör: Eestit võivad kümne aastaga tabada toimimisraskused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alar Karis.
Alar Karis. Foto: Margus Ansu

Kõik toimimisraskused, mida näeme praegu omavalitsuste puhul, võivad tabada Eesti riiki tervikuna ja isegi varem kui kümne aasta pärast, hoiatab riigikontrolör Alar Karis täna ilmunud riigikontrolli aastaaruandes. 

«Nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel on pikemas perspektiivis järjest raskem hakkama saada. Terendab väljakutse, kuidas suudab majandus oluliselt vähenevate töökäte tingimustes ühiskonnale ja riigikassasse piisavalt tulu teenida,» hoiatas Karis.

Riigikontrolör kirjeldab, et kuigi majandus on taastunud ja statistika näitab inimestele suuremaid sissetulekuid, ei tunneta tööinimesed ega pensionärid oma igapäevaelus elatustaseme paranemist.

Arstiabi kättesaadavus pole suurenenud, inimesed suunduvad parema elu ja eneseteostusvõimaluste otsingul linnadesse või välismaale. Selle tagajärjel on keeruline hallata hõredaks jäänud maapiirkondi ja edendada praegu veel sinna jäänute elu.

Olukorda halvendab see, et ka seni pole olnud terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks euroopa rahadega.

Kuigi Eestil on väike riigivõlg, tasakaalulähedane eelarve ning reservid, oleme ikkagi hädas kasvavate sotsiaalkulude katmisega. Karis leiab, et need summad võetakse sageli teiste, eelkõige riigi tulevikku mõjutavate tegevusvaldkondade arvelt.

Investeeringuid suudab Eesti teha peamiselt välisraha abil, aga kui need vähenevad, kuivavad kokku ka investeeringud. Olukorda halvendab see, et ka seni pole olnud terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks euroopa rahadega.

Lahendused: kärbime teenuseid ja otsime lisaraha

Karise hinnangul tuleks riigi ja kohalike omavalitsuste arengu edasisel kavandamisel leida vastused järgmistele küsimustele:

  1. milliseid hüvesid avalik sektor inimesele pakub?
  2. milline on teenuse miinimumstandard?
  3. kui palju hüve pakkumine maksab, kes selle eest maksab ja kust selleks raha tuleb?
  4. kas teenuse peab inimesele tagama riik või kohalik omavalitsus?

«Teiste sõnadega: ühelt poolt tuleb vaadata, mida me tegelikkuses võime tegemata jätta, mida me saaksime teha teisiti, ja teiselt poolt astuda samme, et riigieelarvesse tekiks juurde n-ö uut raha, otsides julgeid ja originaalseid, kuid samas mõistlikke ning töötavaid lahendusi,» pakkus Karis.

Tagasi üles