Juhtkiri: kas keegi vastutab Eesti (riigi)majanduse eest?

Eesti valitsus(ed) on kriisist väga hästi välja tulnud. Mitmus olgu mainitud selleks, et esmases reaktsioonis oli osa ka sotsiaaldemokraatidel, ent paraku nende võhm rauges.

Euroopa jõhkraimale langusele järgnes Euroopa võrdluses rekordiline majanduskasv. See tähendab, et Eesti valitsus taipas nii laine sügavikus kui tõusuharjal, mis või kes me oleme ja milleks meie ühiskond võimeline on. Võimegi öelda, et suured eelarvepoliitilised otsused on teeninud majanduskasvu väga hästi. Unistused jooksvate kulude kasvust kärbiti olematuks ning samal ajal suunati Euroopa Liidult tulev raha investeeringuteks – muuhulgas toetas see hädas ehitajaid.

Kas ja kuidas me rikkamaks saame? Kuidas see lisanduv rikkus Eesti inimeste vahel jaguneb – milline osa jääb neile, kes kõige otsesemalt raha maale toovad, ja kui palju jagub neile, kes on sellele (kaudselt) kaasa aidanud? Ka need on poliitilised küsimused. Eriti siis, kui ettevõtluse arendamiseks oodatakse abi maksumaksjalt, on põhjust küsida, mis kasu võiks sellest oodata (olgu või alandlik) maksumaksja.