Riigikohus ei võtnud Savisaare ja Kofkini kaebust arutlusele

Edgar Savisaar Eesti olumpiavormi hulka kuuluva jopega. Foto: Viktor Burkivski

Riigikohus otsustas täna mitte menetleda Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare ning ettevõtja Aleksander Kofkini kaebust Põhja ringkonnaprokuratuuri vastu, mis on saatnud Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid.

Savisaar ja Kofkin pöördusid kohtusse mai lõpus, taotledes Savisaare tegevuse suhtes algatatud kriminaalmenetluses Šveitsi esitatud õigusabipalve tagasivõtmist, selle alusel saadud teabe kasutamise keelamist ning õigusabipalves esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Maakohus ja ringkonnakohus kaebust aga ei rahuldanud ning täna otsustas ka riigikohus seda mitte menetleda.

Savisaar ja Kofkin olid prokuratuuri vastu kohtus juba teist korda. Esimest korda alustasid nad kohtuteed mullu oktoobris, kui esitasid kaebuse Tallinna halduskohtule. Toona taotlesid nad lisaks eelnevale ka seda, et kohus tuvastaks õigusabipalves esitatud väärtushinnangute õigusvastasuse ning mõistaks välja mittevaralise kahju hüvitise.

Nii halduskohus, ringkonnakohus kui viimaks ka riigikohus jätsid kaebused rahuldamata, märkides, et kaebused prokuratuuri kohtueelse menetluse toimingutele tuleb lahendada mitte halduskohtus, vaid kas riigiprokuratuuris või maakohtus.

Kofkin viitas kohtusse pöördumise võimalusele juba eelmise aasta septembris, öeldes, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav.

Kofkin kinnitas toona Tallinna linnavalitsuse ajalehes Pealinn, et kui välisriikidele edastatakse kirjalikus vormis tõe pähe laimu, on ta sunnitud enda kaitseks ja valeväidete ümberlükkamiseks kasutama kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline õigus vaba riigi kodanikule võimaldab.

Prokuratuur alustas Savisaart puudutavat kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva paragrahvi alusel 2011. aasta 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitati Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotlus.

Kriminaalmenetlusest andis eelmisel suvel teada Savisaar ise, kui kritiseeris Kesknädalas prokuratuuri kirjavahetust Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada. Kesknädala andmetel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.

Lehe teatel märgiti õigusabitaotluses näiteks seda, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest.

Samuti kirjeldati Kesknädala andmetel taotluses, kuidas ja kust on Savisaar saanud Siim ja Sulev Seppiku firmade kaudu laenu. «Jutt käis 173 000 eurost, mille laenamise deklareerimisega hilinemise eest Savisaart trahviti,» märkis leht mullu augustis.

Savisaar on varem öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.

Tegu on sama 173 551 euro suuruse laenuga, mille kustutamisega sattus Savisaar suvel avalikkuse huviorbiiti. Keskerakonna esimehe advokaat on öelnud, et Savisaar võttis laenu varaliste kohustuste täitmiseks abieluvaralepingu järgi ning tasus selle raamatute kirjutamise eest saadud honorariga, mille lõppastmes maksis välja Arsai Investments.

Samas püsib Savisaarel teine, 31 956 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on Kofkin, kes kinnitas septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.

Kriminaalmenetluse seotusele Šveitsis asutatud Arsai Investmentsiga on viidanud ka Savisaar ise. Ta märkis aasta eest, et fond loodi tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning «seoses raamatute sarja väljaandmisega on fond oma tegevuse lõpetanud».

Põhja ringkonnaprokuratuur on teatanud, et õigusabitaotlusega seotud kriminaalasja menetlus jätkub ja seni pole kellelegi kahtlustust esitatud. Eesti õigusabitaotluse rahuldamist toetasid kõik Šveitsi kohtuastmed ja viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus Eestisse mullu oktoobris.