/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/03/360533t1h5743.jpg)
Estonian Business Schooli (EBS) rektori Peeter Krossi hinnangul rikastavad eraülikoolid Eesti ühiskonda.
EBS: eraülikoolid rikastavad Eestit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eraülikoolid tegutsevad praktiliselt kõikides riikides ja on tõesti alternatiiviks avalik-õiguslikele ülikoolidele,» rääkis Kross Postimees.ee'le. «Mida rohkem on mitmekesisust ja valikuvõimalusi, seda rikkam on meie ühiskond.»
Tema sõnul erineb Eesti eraülikoolide juhtimine nii mõneski küsimuses avalik-õiguslike ülikoolide juhtimisest. «Kindlasti väärib see kogemus praeguses avalik-õiguslike ülikoolide juhtimise üle peetavas diskussioonis tähelepanu,» viitas ta TÜ rektori Alar Karise algatatud debatile.
Eraülikoolide arvu vähenemise analüüsimisel on Krossi sõnul põhiküsimus ülikoolidele kehtestatud nõuete täitmises.
«Viimaseid on Eestis võrreldes varasemate aastatega oluliselt karmistatud. Ei ole vahet, kas tegemist on era- või avalik-õigusliku, suure või väikse ülikooliga, mängureeglid on kõigile samad.»
Ta meenutas, et ühe põhinõudena peab ülikoolidel olema akrediteeritud doktoriõpe ja sellega seotud positiivselt evalveeritud teadustöö, ja lisas, et Eesti eraülikoolidest on vastavad nõuded täidetud vaid EBSil.
«Kui neid ei ole ette näidata, ei ole seadusest tulenevalt võimalik iseseisva ülikoolina tegutseda ega õpetada ka bakalaureuse ja magistritasandil. Seega ei olegi jätkamiseks muud varianti kui ühinemine.»