Rõbatšenko: loodan Eesti võimude abile

Anastassia Rõbatšenko Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eestis õppiv Vene opositsiooniaktivist Anastassia Rõbatšenko loodab, et nagu Eerik-Niiles Krossi puhul võiksid siinsed võimud pöörduda Interpoli poole temagi toetuseks.

Tallinna Tehnikaülikooli tudeng on Venemaal tagaotsitav nn Bolotnaja väljaku kriminaalasjas, millega süüdistatakse tervet hulka 2012. aasta mais opositsiooni meeleavaldusel osalenuid rahutuste korraldamises ja vägivallas politsei vastu.

Rõbatšenko hinnangul on tegemist puhtalt poliitilise tagakiusamisega. Euroopa Parlament võttis juunis vastu resolutsiooni, milles on muu hulgas öeldud, et europarlament «väljendab muret Bolotnaja väljaku vägivallaga seotud kohtuprotsesside väidetavalt poliitilise iseloomu pärast» ning nõuab asja sõltumatut uurimist. Vene presidendi juures asuv inimõiguste nõukogu on toetanud amnestia andmist Bolotnaja asjas süüdistatavaile.

Kui varem piirdusid Vene võimud Rõbatšenko puhul riigisisese tagaotsimisega, siis juunis pöördusid nad ka Interpoli poole. Senini on rahvusvaheline tagaotsimine jäänud veel bürokraatianõuete taha. «Kaks nädalat tagasi muutis Moskva kohus mu staatust ning olen nüüd tagaselja vahistatud,» märkis Rõbatšenko. Tagaselja vahistamine oli üks eeldus, et Interpol saaks Venemaa taotlust menetleda.

Rõbatšenko sõnul ei tohiks Interpoli organisatsiooni põhikirja järgi kasutada poliitilistes asjades tagaotsimiseks. «Kui mind nende andmebaasi lisatakse, loomulikult vaidlustame selle,» märkis ta.

Varem toimunu ei luba eeldada, et Interpol Venemaa taotluse kindlasti tagasi lükkab. Lisaks Krossi juhtumile lisati hiljuti taas tagaotsitavate hulka vene kirjanik Pjotr Silajev, keda süüdistatakse aktivistide protestirünnaku korraldamises Himki administratiivhoonele 2010. aastal.

Rõbatšenko viitas, et samuti Bolotnaja väljaku demonstratsiooni tõttu Venemaal tagaotsitav Gruusia poliitik Givi Targamadze eemaldati Interpoli andmebaasist, kui tolle kaitseks astus välja Gruusia president Mihheil Saakašvili. «Minul kahjuks sellist presidenti ei ole,» lausus Rõbatšenko. «Aga kui Eestis on inimesi, kes on valmis mind toetama, siis ma olen neile selle eest väga tänulik.»

Riigiprokurör Eve Olesk kinnitas eile Postimehele, et Anastassia Rõbatšenko väljaandmisega seonduvaid dokumente riigiprokuratuurile Venemaalt laekunud ei ole.

Kui vastav taotlus peaks laekuma, saadetaks see Harju maakohtusse, kus tehakse otsus, kas väljaandmine on õiguslikult lubatav. Otsust võib ringkonnakohtus vaidlustada.

Kui otsust ringkonnakohtus ei vaidlustata või ringkonnakohus jätab varasema otsuse muutmata, otsustab kahtlusaluse väljaandmise üle justiitsminister.

Rõbatšenko ütles, et kui Eesti kohus väljaandmistaotlust arutab, on ta kindel, et sõltumatus kohtus saab ta õiguse.