Koolidirektori kabinetis käis valimispropaganda

Paul Alekand. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Riigi kutsekooli direktor korraldas oma õpilastega eraviisilisi kabinetivestlusi, et veenda neid kohalikel valimistel tema poolt hääletama.

Poliitjutuajamised Tallinna Tööstushariduskeskuse direktori Paul Alekandi kabinetis algasid oktoobri esimesel nädalal. Muster oli üks – kooli ligi 1900 hoolealusest suunas õpetaja tundide ajal direktori kabinetti nimekirja alusel vaid Kristiine linnajaos elavad noored.

Koolijuhi vaibal käinute meenutuste kohaselt rääkis sõbraliku ja avatud mulje jätnud Alekand neile neljasilmavestluses, et on 30 aastat elanud Kristiines ja muutnud valdavalt venekeelse kooli 85 protsendi ulatuses eestikeelseks. Üsna pea läks jutt valimistele ja koolijuht andis mõista, et volikogu liikmeks saades oleks tal lihtsam kooli heaks panustada. 

Kabinetist lahkujad said kingiks pastapliiatsi või võtmehoidja ning Keskerakonna reklaamtrükise Alekandi kandideerimisnumbriga. Lõpetuseks pakkus direktor, et poleks paha, kui noored teda ka oma vanematele või elukaaslasele soovitaksid.

Ma palusin võimaluse piires enda poolt hääletada.

Koolijuhi enesereklaamist enamgi hämmastas noori järjekindlus, millega nendeni jõuti. «Tal oli ees paber, kus oli õpilaste nimekiri mingite andmetega. Kui ta mu nime teada sai, siis tõmbas paksu rohelise markeriga selle lehelt maha,» rääkis üks õpilastest. «Muidugi olen ma need andmed ise koolile esitanud, aga see, et ta seda nii ära kasutab, tundub sobimatu.»

Direktor: see polnud noorte mõjutamine

Alekand eitas Postimehele õpilaste mõjutamist. «Ma ei eita, et ma osadega rääkisin, aga kui te seda võtate seda valimispropagandana, siis ei. Ma palusin võimaluse piires enda poolt hääletada.» Direktori väitel kutsus ta vestlusele vaid täisealised õpilased ja vajalikud andmed selleks sai kooli registrist.

Mida õpilased ehk ei tea, on see, et 1999. aastal kooli juhiks saanud Alekand astus Keskerakonda 2002. aasta valimiste eel ja kogus siis Kristiine kandidaadina tosin häält. Pärast seda on ta osalenud kõigil järgmistel valimistel, kasvatanud iga korraga häältesaaki ja pääsenud 2005. aastal asendusliikmena volikokku. Kuigi tänavu püstitas Alekand isikliku rekordi, 99 häält, on tema võimalus volikokku jõuda seekord kaduvväike.

Alekand kinnitas Postimehele kategooriliselt, et varasemate valimiste eel pole ta õpilastega valimisvestlusi pidanud. Samuti jagavat ta seisukohta, et kool peab igal juhul jääma valimispropagandast puutumata. «Absoluutselt nii ongi, see on igavesest ajast igavesti nii.»

Samuti lükkas direktor lükkas ümber väite, nagu sõltuks kooli edu kuidagi tema kuulumisest volikokku. Alekandi sõnul jäid tänavused valimised talle viimaseks.

Ministeerium uurib

Andmekaitse Inspektsioonist öeldi Postimehele, et Tallinna Tööstushariduskeskuse juhi võimalikku õpilaste andmete väärkasutamist pole uuritud, mistõttu ei saa seda juhtumit kommenteerida. Küll aga näevad seadused ette, et kindlal eesmärgil – sealhulgas haridusasutuses - kogutud isikuandmeid ei tohi kasutada mõneks muuks otstarbeks ilma isiku loata. Niisiis pidanuks direktor eelnevalt küsima õpilastelt luba koolile õppetöö korraldamiseks antud andmete kasutamiseks valimispropagandaks.

Nii vabariigi valimiskomisjon kui ka haridus- ja teadusministeerium ütlesid, et taunivad võimalikku valimisagitatsiooni koolis, kuid ühegi seaduse vastu Alekand eksinud ei ole - valimispropaganda haridusasutustes pole seadustega reguleeritud.

Haridusministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul võib siiski olla tegemist eetilise libastumisega ning koolis toimunut asutakse uurima. «Tõsiste eetiliste rikkumiste korral on võimalikud erinevad distsiplinaarmehhanismid alates noomitusest lõpetades vallandamisega,» ütles Laidmets. Olukorra teeb teravamaks asjaolu, et ministeeriumi töötajad vestlesid Alekandiga valimisagitatsiooni teemal vahetult enne valimisi.

Tarand: probleem on üle-Eestiline

Valimiste valvur Kaarel Tarand ütles Postimehele, et koolis toimunu on kardetavasti laiem, kui vaid Tallinna Tööstushariduskeskuse probleem. «See on erakonnastamise vili, mille on põhjustanud kümnend tagasi alanud koolijuhtide massiline parteistamine. Eestis oli perioode, mil poliitilise taustaga oli 40 protsenti koolidirektoritest,» ütles Tarand.

See seab koolijuhid paratamatult sundseisu, kus tuntakse survet kooli hea käekäigu eest seismiseks võimuerakondadega heades suhetes olla. Viimane nõuab aga sageli tööd häälte püüdmise nimel.

«Kahjuks inimene on nõrk ja kiusatused on suured ja siis ta seda ka teeb. Muidugi pedagoogile peaks olema selgem kui muudele inimestele, mida tohib teha ja mida mitte – ta ju peab seda noortele õpetama,» arutles Tarand.  

Kahetsust väärib tema sõnul ka see, et samaaegselt võisid noorte silmis kannatada saada nii hinnatud koolijuhi kui ka demokraatia maine. «See on põhimõtteliselt vale, kui noori niimoodi mõjutatakse. Minu meelest on nad saanud väga halva esimese valimiskogemuse, millest võib kujuneda kogu nende suhtumine demokraatiasse,» nentis Tarand.