/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/05/03/360299t1h7ab5.jpg)
Tartu ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp sõnas, et Eesti sekulaarses luterliku taustaga kultuuris on üsna tavatu, et kirikuõpetajad avalikkuses poliitilise eetika küsimustes seisukohti võtavad.
Politoloog: kirikuõpetajate pöördumine on tavatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilp märkis, et kampaaniate eetika - olgu tajutud probleemiks vastaste mustamine, rahvuslik vastandumine või poliitilise vastase üldine marginaliseerimine - võiks jääda kodanikkonna ja nende valitud esindajate asjaks.
«Kui kirikuõpetajad kirikuõpetajatena, mitte kodanikena, hakkavad hindama, kustmaalt alates keegi eetilise kampaania piiri ületab, võib alati küsida, miks kirikuõpetajad üldse sel moel poliitikasse sekkuvad,» nentis Kilp. Eetilisuse ja ebaeetilisuse piirid pole tema kinnitusel poliitikas objektiivsed, vaid on samuti osaks poliitilisest võitlusest.
Kilp lisas, et kui kirikuõpetajate pöördumine põhineb vaid ühel näitel ühest eetilisuse piiri ületanud erakonnast, aitavad nad paratamatult erakondade vahel piire tõmmata. «Ehkki pöördumine otsesõnu erakondlikke eelistusi ei väljenda, võib see reaalsuses toimida ühe halli mustamise ja teiste hallide valgendamisena,» selgitas Kilp.