Krimilugu noortele

L5_87 (Kaspar Velberg) aktsioonis. Foto: Siim Vahur

Diana Leesalu «Offline» on noortele mõeldud lavastus. Seega võiks öelda, et kui noor vaataja – 10. klassis õppiv noormees, kelle teatrikogemus piirdub keskmiselt kahe lavastusega aastas – peab nähtut põnevaks ja haaravaks, on teater eesmärgi saavutanud.

Kindel on, et «Offline’i» pole igav vaadata. Kaksikvennad Priit ja Märt Pius loovad vastavalt Pärteli ja Raxina niivõrd erinevad karakterid, et näitlejate lähedast sugulust pole võimalik aimata. Kui Rax on sõbralik ja mõistev tüüp, keda iga ema tahaks oma tütrele poiss-sõbraks, siis Pärtel võlub just oma pahelisuse ja kinnisusega. Seega on igati ootuspärane, et Elis (Maiken Schmidt) armub just Pärtelisse.

Pärteli nõrgamõistusliku venna Patrickuna on Tõnn Lamp suurepärane, kasvades ohutust noormehest potentsiaalseks sarimõrvariks. Noormeeste tegutsemismotiividest jäävad arusaamatuks L5_87 (Kaspar Velberg) valikud ja närvilisus, liialt tavaliste (ehk siis igavatena) jäävad meelde naistegelased Lizett (Liis Lass) ja Elis. Velbergi, Lassi ja Schmidti ma selles siiski ei süüdistaks, pigem vaataksin teksti autori Diana Leesalu otsa.