Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Suri skulptor ja graafik Renaldo Veeber

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martti Kass
Copy
Renaldo Veeber.
Renaldo Veeber. Foto: Eesti Kunstnike Liit

Laupäeval lahkus peale rasket haigust oma 73. eluaastal skulptor ja graafik Renaldo Veeber.

Aastatel 1953–1958  õppis Veeber Tartu Kunstikoolis,  Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas ta 1964. aastal skulptoridiplomiga.

1967. aastast oli Renaldo Veeber Eesti Kunstnike Liidu liige, ta kuulus Skulptorite Ühendusse, Vabagraafikute Ühendusse, oli Eesti Muinastaide seltsi liige.

«Veeber  on loonud monumente, tegutsenud graafiku ning maalijana, töötanud pedagoogina ja vabakutselise kunstnikuna,» seisis Eesti Kunstnike Liidu, vabagraafikute ühenduse, kujurite ühenduse ja muinastaide seltsi ühises järelhüüdes.

Tema monumentaaltöödest on tuntuim Lõhavere linnuse juurde püstitatud arhailise ruumimõjuga graniidist monument Madisepäeva lahingu mälestuseks (1969. aastal koos arhitekt Ülo Stööriga). Veeber on loonud ka Fr. R. Kreutzwaldi mälestussamba Vinnisse (1985) ja «Atlantise» Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajeesse.

Renaldo Veeber oli ka meisterlik joonistaja, tema isikupärased graafikatööd kuuluvad mitmetesse kunstikogudesse. Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi galeriis on praegu avatud ulatuslik näitus mullu valminud joonistusteseeriaga Eesti mütoloogia teemadel.

2010. aasta sügiseks on Eesti Rahva Muuseumi galeriisse kavandatud tema näitus – eksponeerimist jäävad ootama sajad joonistused seeriatest Seitse venda, Kalevipoeg, Peko, Vana Testamendi teemad.

Suure pühendumusega on Renaldo Veeber kasutanud oma loomingus muinasaja teemasid – Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevaks 2003. aastal valmis tal joonistusnäitus Kalevipoja lugude ainetel, ilmus Kalevipoja lugudega lasteraamat «Kalevi kotkalend». Kunstnikku on tunnustatud Lauluisa mälestusmedaliga.

Renaldo Veeberi  eriliseks kiindumuseks sai pärandkultuuri kogumine ja uurimine, alates 1992. aastast juhtis ta Setumaal, Saatses asuvat muuseumi, mille kogusi on ta täiendanud paarikümne tuhande nimetuseni. Seto mütoloogiast mõjutatuna on teiste skulptuuride kõrval valminud tal ka kümneid Peko kujusid.

Tundlik ja andekas looja jääb kolleegide mälestusse väsimatu ja jõulise isiksusena.

Tagasi üles