Sordiaretajatele jäävad kevadel tühjad pihud

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kevadine tomatimets: tagaplaanil olevate taimede viljad lähevad peagi juba punaseks. Foto: Sille Annuk

Mida soojemaks läheb, seda rohkem inimesi tuhnib taas rõõmsalt mullas. Iluaianduse kõrval kogub tuure jälle ka potipõllundus: Jõgeva Sordiaretuse Instituut on kartuliseemnest puhtaks ostetud, ka köögiviljaseemned hakkavad lõppema.

«Oma käega kasvatatud sibulal, kartulil või tomatil on hoopis teine väärtus kui poest või turult ostetud samal kaubal,» põhjendas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljaosakonna juht Ingrid Bender, miks temagi koos kümnete tuhandete kaasmaalastega potipõllundusega tegeleb.

«Aiamaal on meeldiv tegutseda,» lisas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. «Saab end liigutada ja see töö rahustab, lülitab sind argimuredest välja.» Temagi tegutseb oma aiamaal.

Kuigi poed pakuvad värsket kraami aasta ringi, on viimasel paaril aastal Koppeli sõnul endale vajaliku kartuli ja köögivilja kasvatavate potipõllumeeste read pikenenud. «Majanduslikult raskel ajal on paljud inimesed aiamaalapi soetanud või selle uuesti üles harinud,» rääkis ta. «Mis seal imestada – isegi USA presidendi abikaasa tegi mullu köögiviljapeenrad.»

Ostjaid on kõigel

Kodumaisel sordiaretajal, märtsis 90. tegevusaastat tähistanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudil on pakkuda oma töötajate aretatud kartulit, köögivilja ja muruseemet.

«Inimesed tunnevad meie sortide vastu üha suuremat huvi,» märkis Ingrid Bender. «Elu on näidanud, et sissetoodud sordid on hilised ning paljud seemned ei pruugi hästi idaneda. Meie sordid on aretatud Eesti kliimat arvestades, need on varasemad ja 85–100-protsendilise idanevusega.»

«Kümmekond aastat tagasi vaatasid inimesed rohkem kirevat pakki, nüüd aga selle sisu,» lisas Mati Koppel. «Kõik, mida suudame kasvatada, ostetakse ära. Ka muruseeme, kartulist ja köögiviljaseemnest rääkimata.»

Kui kõik laabub, tuleb Jõgeva Sordiaretuse Instituut kahe aasta pärast välja järjekordse uue kartulisordiga.

Ostjateks on kuni kolmel hektaril müügiks kartulit kasvatavad inimesed, vaid oma pere tarbeks paari-kolme koti seemnekartuli vajajad ja paarisajaruutmeetrise kasvuhoone pidajad.

Oma köögiviljasorte on instituudil 22. Aedhernest on viit sorti: klassikaks muutunud Aamisepp ja Looming ning uuemad sordid Valma, Erme ja Herko. «Meil on nii varast kui ka hilist aedhernest,» selgitas Ingrid Bender. «Kui kõik sordid üksteise järel maha panna, siis saab juuli algusest sügiseni saaki andva konveieri.»

Aedube ehk türgi ube on kaks, Vaia ja Lemmik. Porgandisort Jõgeva Nantes on nii nõutud, et selle seemet tuleb igal kevadel puudu. Hinnatud on ka redis Jõgeva 169. Instituudi hästi säiliv, uue saagini vastu pidav sibul Jõgeva 3 on aretatud Peipsiääre sibulast. Magus ja mahlane valge peakapsas Jõgeva on ideaalne hapendamiseks.

Menukad on ka instituudi 11 tomatisorti. «Meie tomatitel on rõhk heal maitsel, mitte pikal säilivusel ja ideaalsel kaubanduslikul välimusel,» märkis Mati Koppel. Sellepärast eelistavad Jõgeva tomatisorte väiksed tootjad ja potipõllumehed, suured aiandid neid ei kasvata.

Virga ja laisa tomatid

Hõivatud inimesele või algajale potipõllumehele soovitas Ingrid Bender väga hea maitsega poolkõrget tomatit Valve. «See on laisa inimese tomat, mille eest ei pea palju hoolitsema,» naeris ta. Kuuenda-seitsmenda kobara juures lõpetab taim ise kasvu, latva pole tarvis maha lõigata. Võrseid peab ära võtma vähe, alt lugedes 3–4 tükki. Saak on väga suur.

Kõrged tomatisordid on väga suure saagiga Erk, Vilja, Malle F1, Visa F1 ja Piibe F1. Neist väga nõutud on keskmiselt 150-grammised tomatid kasvatav Vilja ja üsna uus Malle, mida instituudi töötajad peavad oma parimaks tomatisordiks.

«Mallelt ei tasu seemet võtta, et ise taimi kasvatada,» märkis Ingrid Bender. «Malle on hübriidsort, mille omavõetud seemnest kasvatatud taimedel löövad välja esivanemate tunnused, mitte aga Malle omad.»

Madalad tomatisordid on Koit, suureviljaline Mato, uustulijana veel üsna tundmatu varajane ja väga saagikas Maike, lehemädanikukindel õuesort Terma ja ka aknalaual tomateid andev Varto.

«Ka Maike on laisa inimese tomat,» lisas Ingrid Bender. Enne istutamist tuleb sel ära võtta kaks alumist võrset, muud pole peale kastmise ja väetamise selle sordi juures tarvis teha. Maike kulutab kogu oma energia peamiselt viljadele.

Parimaks peab Ingrid Bender õues kasvanud tomatit. «Päikese, tuule ja vihma käes küpsenud tomat on hoopis midagi muud kui kasvuhoone tomat,» kinnitas ta. Avamaale sobib Terma.

Pole enam pabulatki

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kõige nõutum kaup on seemnekartul. Kartuliosakonnas selgub aga, et salved on tühjad. «Paar viimast aastat läheb nii, et viimasedki pabulad ostetakse ära,» ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kartuliosakonna juhataja Aide Tsahkna. «Telefon muudkui heliseb ja inimesed tahavad seemnekartulit. Aga hiljaks jäid, saame nad uueks kevadeks kirja panna.»

Sel kevadel osteti instituudist ligi 300 tonni seemnekartulit. Kümme tonni seemnekartulit läks ka Leetu ja teist sama palju Lätti. Pakkuda oli tosin kartulisorti, millest üheksa ehk Reet, Maret, Piret, Anti, Juku, Ants, Sarme, Vigri ja Ando on oma töötajate aretatud.

Kõige menukam on praegu paar aastat tagasi turule tulnud uusim sort Reet. «Kui uus sort tuleb, tahavad inimesed selle ikka ära proovida,» märkis Aide Tsahkna. Ostjate hinnangu põhjal peetakse aga maitselt kõige paremaks Maretit.

Kui kõik laabub, tuleb instituut kahe aasta pärast välja järjekordse uue kartulisordiga. Aide Tsahkna sellest pikemalt rääkida ei tahtnud, sest mine sa tea, kas kõik ikka õnnestub. Enam-vähem kindel on ka see, et kolme aasta pärast saavad soovijad taas kasvatada kunagist väga menukat Jõgeva Kollast. Selle aasta lõpus tutvustab instituut aga uut murusorti.

Mis kartulipanekusse puutub, siis sellega tuleks veel veidi oodata. «Kõige parem kartulipaneku aeg on siis, kui toomingas õitseb,» kinnitas Mati Koppel. «See on väga kindel looduse märk – siis on muld ja õhk parajalt soe.» 

Algaja potipõllumehe meelespea