/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2013/10/26/2574412t1hcc40.jpg)
Enamik kirub valmistoitu, kuid ometigi sööb. Uurisime nimekatelt peakokkadelt, mida nemad asjast arvavad ja kuis poeriiuleil leiduvaga ümber käivad.
Tellijale
Purgisupist teisiti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult annab paljudest valmistoitudest kodus edasi arendada häid ja põnevaid roogi, tunnistab presidendi kantselei peakokk Inga Paenurm. Kui ikka tööpäev pikaks veninud, võib häbenemata valmiskauba abiks võtta.
«Aeg-ajalt kasutan minagi perele söögivalmistamiseks näiteks erinevaid purgisuppe ja erineval moel,» ütleb ta, nimetades neid pigem pooltooteks, millest mõningase «tuunimisega» midagi huvitavat valmistada.
Näiteks purgiboršist, ükskõik, kas see on lihaga või ilma, teeb ta sooja salatit ehk praeb pannil läbi, lisades sõltuvalt supisordist peeneks purustatud puljongikuubikut või soola ja pipart ning köömneid. Samasugusest läbipraetud boršist võib koka sõnul aga teha ka vinegreti-sarnase salati, kui panna hulka õli ja veidike äädikat.
Ka purgis müüdav praetud hapukapsas on päris hea, kui sellele lisada õli, kõrvitsaseemneõli ja erinevaid seemneid. «Maitseb hea ka külmalt,» soovitab Paenurm.
Teletorni brasserie’ ja restorani peakokk Priit Toomits lisab, et ka tema sööb mõne korra kuus kodus purgisuppe. Siiski, kindlat valikut – borši ja rassolnikut. «Ning kui on ikka nädalane kalalkäik Ahvenamaale, on mul mingi kogus purgisuppe alati kaasas,» mainib ta.
Isegi osso bucco vasika koodilõike on Toomits Felixi Buffee-sarja tomatisupis hautanud – pani supile juurde veel passeeritud sibulat, porgandit ja küüslauku ning värskeid ürte ja roog sai kokku väga hea.
Püreesupp seljankast mozzarella juustuga