Kalle Muuli: Vello Salumi elutöö

Pilistvere kivikangur ja tema looja Vello Salum. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hingedepäeval, 2. novembril 1988 oli terves Eestis kole koerailm. Päev läbi lõõtsus vinge tormituul ja vastu õhtut hakkas veel lund tuiskama. Mööda Pilistveret, Viljandimaa kunagist kihelkonnakeskust, mis nõukogude ajal oli ääremaana hääbumisele määratud, liikus tol sügispimedal õhtul elav tuledemeri. Kümnete tõrvikute valgel avati seal pidulikult stalinismiohvrite mälestuseks kivikangur, mille keskele püstitati suur puust rist.

Rühmitus MRP-AEG oli okupeeritud Eesti esimesel poliitilisel meeleavaldusel 23. augustil 1987 Hirvepargis esinenud kahe üleskutsega: avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll ja püstitada stalinismiohvritele mälestusmärk. Mitte keegi peale MRP-AEG liikmete endi ei uskunud, et see on võimalik. Et kõikvõimas kompartei taganeb käputäie «ullikeste» ees ja avaldab Balti riikide okupeerimise kuritegeliku salaleppe juba vähem kui aasta pärast oma häälekandjas, tundus ilmvõimatu. Aga see sündis siiski. MRP salaprotokolli tõlge koos ajaloolase Heino Arumäe kommentaaridega ilmus Rahva Hääles 10. augustil 1988.

Stalinismiohvrite mälestusmärgi avamisega Pilistveres sai täidetud ka MRP-AEG teine eesmärk. «Stalinism» oli muidugi eufemism, sest kommunismiohvritest sai rääkida üksnes okastraadi taga. Kommunism olid veel püha ja puutumatu, stalinismis võis vähemalt kahelda.