Eesti suusakoondis oli algava talve plaane tutvustades äärmiselt vaoshoitud. Eesmärke välja ei käidud. Sprinter Siim Sellis, tõsine maamees, teatas tabavalt: «Sügisel räägiks võimalikult vähe, kevadel, kui hooaeg seljataga, loodetavasti pikemalt.» Koondise treener Mati Alaver lisas noortest distantsisõitjatest kõneledes filosoofiliselt, et õunapuu otsast pole mõtet apelsine oodata.
Tellijale
Suusatajad õunapuu otsast apelsine ei oota
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödas on vanad head ajad, mil Suur Kolmik – Kristina, Andrus ja Jaak – võis rahulikult ja külmalt Eestimaale kuulutada, et minnakse medaleid tooma. Sest mindigi.
Kolmiku lahkumise järel kiskus mõni hooajaeelne pressikonverents veidi naljakaks, sest suusatajate lootused olid suuremad, kui kuulajad vastu suutsid võtta. Nii küsiski mõni lehemees, et kas Eesti koondisse on oodata mõnd norralast, kes eesmärgid täide viiks.