Parteide rahastamismuudatused läbisid esimese lugemise

Riigikogu. Foto: Toomas Huik/Postimees

Erakondade rahastamise ja järelevalve põhimõtteid muutev eelnõu läbis riigikogus täna esimese lugemise, põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnul on eelnõuga püütud muuta erakondade rahastamine ja annetuste tegemine läbipaistvamaks.

Maruste ütles riigikogus, et eelnõu eesmärk on muuta erakondade rahastamist selgemaks ning konkreetsemalt piiritleda erakondade tuluallikaid ja kehtestada ka tõhusamaid sanktsioone.

Maruste sõnul ei ole seadusesse mõtet sisse tuua regulatsioone lihtsalt nende tegemise pärast, ettenähtud piiranguid ja keelde peavad olema ka kontrollitavad.

Maruste hinnangul on riigieelarveliste eraldiste osakaal läinud erakondade rahastamises liiga suureks ning samuti on «musta raha» kasutamine muutunud probleemiks. Ta leiab, et olukorda tooks tasakaalu juriidiliste isikute annetuste legaliseerimine. «Kui reguleerime seda rangelt, et annetused oleks läbipaistvad, annetustel oleks piirsumma, siis mis halba sellest väga sünnib? Kui seda kanalit mitte avada, hakkab raha otsima teist teed,» märkis ta.

Eelnõuga keelatakse erakonnal kasutada valimiskampaania läbiviimiseks avalikke vahendeid. Avalike vahendite kasutamist käsitletakse seaduses kui keelatud annetust, mille vastuvõtmisel tuleb see tagastada annetuse andjale või kanda rahaline annetus riigieelarvesse. Kui seda ei ole tehtud vähendab riik erakonnale makstavat toetust annetuse summa kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti kogu toetuse summast.

Eelnõuga täpsustatakse annetuste sisu ning keelatud annetuste loetelu, nende hulka loetakse erakonna kulutuste tasumine või soodustuste tegemine, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele; annetused, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvelt ning välismaalaste annetused, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike annetused.

Sularaha annetustele seatakse eelnõuga piirmäär kuni 1200 eurot aastas, erakonnal tuleb annetus võtta arvele tuluna.

Eelnõuga suurendatakse ka valimiskünnist mitte ületanud, kuid vähemalt kaks protsenti häältest kogunud erakondade riigieelarvelist toetust. Vähemalt kaks kuni kolm protsenti häältest kogunud erakond saaks aastas 30 000 eurot, kolm kuni neli protsenti hääli saanud partei 60 000 ning neli kuni viis protsenti hääli kogunud erakond 100 000 eurot.

Lisaks suurenevad erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poolt määratavad trahvide summad, komisjoni ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib komisjon määrata sunniraha senise 6400 euro asemel 15 000 eurot. Komisjoni arvelduskontodest teavitamata jätmise eest või valeandmete esitamise eest saab olema karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut.  

Keelatud annetuse tegemise või vastuvõtmise eest karistatakse samuti rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui teo on toime pannud juriidiline isik, on karistuseks 15 000 eurot.

Seadusemuudatusega muutuvad ka riigikogu valimised väiksematele erakondadele kättesaadavaks. Valimiskomisjoni arvele kantava kautsjoni suurus on valimiste väljakuulutamise aastal kuupalga alammäär iga kandidaadi kohta.

Põhiseaduskomisjoni liige sotsiaaldemokraat Indrek Saar ütles, et eelnõu üheks positiivseimaks aspektiks on muudatused, mis võimaldavad väiksematel erakondadel osaleda riigikogu valimistel, kuid kampaania mahtude piiramise küsimus on seni lahendamata. Ta avaldas lootust, et ehk arutletakse piirangu kehtestamist kahe lugemise vahel.  

Muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada 7. novembrini.