Martin Kala: populaarsus versus kvaliteet

Martin Kala Foto: SCANPIX

Kolumnist Martin Kala kirjutab, et valijaskonna suutmatus ise korrektiive teha laseb järeldada, et ka Eestis oleme jõudmas heaolu­ühiskondlikku arengufaasi, kus meie valikud väljendavad üha rohkem soovi kõike samaks jätta.

Tuntud brit­i perfor­mance’i-kunstnik Grayson Perry kirjutas Financial Timesi nädalalõpulehes oma esimesest performance’ist. Ta seadis mõni nädal enne show’d ülikooli koridori valimiskasti, kuna üliõpilaste seast parima kunstniku valimine moodustas tema etteaste viimase vaatuse. Tegemist oli naljaga ja publik läks ootuspäraselt mänguga kaasa. Perry tuli võitjaks, sest rahvas teadis, kes (kunsti)mängu taga oli.

Mida ta sellest kogemusest õppis? Esiteks, et publiku osavõtt osutus veelgi väiksemaks, kui ta oli oodanud. Teiseks, tulemuste «kvaliteeti» on äärmiselt keeruline hinnata. Õppetöö juhataja olla hiljem öelnud: «See oli ju päris vahva eksperiment, aga ma pole kindel, kas tegu oli kunstilisest aspektist ka hea tööga…»