Väike, aga tubli laste teadusajakiri

Minu Maailm Foto: Repro

Lasteajakiri on vähemalt Eestis kummaline žanr. Mida lapsed ikkagi lugeda tahaksid? Pikema tegevusajaga väljaannetel on selleks ilmselt õige vastus olemas. Ajakirja Minu Maailm esimene number alles otsib seda, aga midagi juba saab aimata. Proovides esiknumbri järgi hinnata, kuidas ajakirja toimkond oma sihtgruppi (kaanel kenasti kirjas, et 7–12-aastaseid) näeb, saab selgeks, et lugema oodatakse eelkõige avastushuvilisi ja teadmishimulisi. Tore.

Minu Maailm meenutab täiskasvanutele mõeldud (aga paljuski ju tegelikult lastele sobivaid) teadusajakirju. Imeline Teadus tuleb neist esimesena pähe, kui värsket üllitist lapata. Alustuseks paar lehekülge lühikesi nupukesi, kus muu hulgas saab selgeks hamburgeri päritolumaa (ei ole Ameerika), kõrgeim puu ja kiireim loom, sealt edasi juba pikemad lood nii ajaloost, tervisest kui täheteadusest.

Minu Maailma silmatorkavaim tugevus on ajalugu puudutavad artiklid, mis annavad ülevaate näiteks koolielust 19. sajandi lõpul, Tallinna kummituslegendidest ja halloween’i päritolust. Kõigest räägitakse lihtsas ja arusaadavas keeles (mis ei peaks olema ju vaid lastele suunatud väljaannete voorus), allahindlusi aga ei tehta ning lastega ülevalt alla ei räägita.