Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875540t1h29c2.jpg)
/nginx/o/2013/10/23/2568148t1h30ed.jpg)
Lasteajakiri on vähemalt Eestis kummaline žanr. Mida lapsed ikkagi lugeda tahaksid? Pikema tegevusajaga väljaannetel on selleks ilmselt õige vastus olemas. Ajakirja Minu Maailm esimene number alles otsib seda, aga midagi juba saab aimata. Proovides esiknumbri järgi hinnata, kuidas ajakirja toimkond oma sihtgruppi (kaanel kenasti kirjas, et 7–12-aastaseid) näeb, saab selgeks, et lugema oodatakse eelkõige avastushuvilisi ja teadmishimulisi. Tore.
Minu Maailm meenutab täiskasvanutele mõeldud (aga paljuski ju tegelikult lastele sobivaid) teadusajakirju. Imeline Teadus tuleb neist esimesena pähe, kui värsket üllitist lapata. Alustuseks paar lehekülge lühikesi nupukesi, kus muu hulgas saab selgeks hamburgeri päritolumaa (ei ole Ameerika), kõrgeim puu ja kiireim loom, sealt edasi juba pikemad lood nii ajaloost, tervisest kui täheteadusest.