Himaalaja ekspeditsioon: teine etapp edukalt selja taga

Alar Sikk paljudele eestlastest mägimatkjatele tuttavas paigas - 5416-meetri kõrgusel Thorung La kurul. Foto: Peep Kala

Himaalaja ekspeditsiooni teine etapp on nüüdseks edukalt selja taga.

Kolmapäeva õhtuks jõudsid viimased liikmed tagasi 5700-meetri kõrgusel

asuvasse baaslaagrisse. Kaks kiiremat, Allan Valge ja Tanel Tuuleveski

jõudsid alla juba päev varem. Sellele eelnevalt oli üles ehitatud esimene

vahelaager 6400-meetri kõrgusele ja teine vahelaager 7100-meetri kõrgusele.

Nendesse laagritesse püstitati telgid, sinna viidi varustust ja seal

ööbiti selleks, et organism harjuks toimima kõrgmäestiku hõredas õhus.

Ekspeditsiooni juht Saulius Vilius ütles Postimees Online'le, et siiamaani

on kõik läninud plaanipäraselt. "Me oleme saavutanud praktiliselt

maksimaalse tulemuse. Nüüd on vaja vaid kannatust." Viliuse sõnul on ta väga

rahul sellega, et kellelgi seitsmest ei ole olnud mingeid probleeme

kõrgusega. "Ka ronimistehnika on korras, kuigi paljudel ju väga suurt

varasemat kogemust ei olnud," ütles ta. Ekspeditsiooni juht on rahul ka

sellega, et meeskonnas valitsevad meeleolud on head, seda enam, et sageli

on juba pärast teist etappi neid, kes katkestavad ja ära alla lähevad.

Ka Alar Siku sõnade kohaselt kulges ekspeditsiooni teine etapp täpselt
plaanitult. "Mul on tõesti hea meel, et mitte ükski meie hulgast pole ära
kukkunud, kusjuures see teine etapp polnud sugusi mitte kerge," ütles Sikk
Postimees Online'le ja lisas, et mägi on kõvasti muutunud. "Mägi on jääs ja
väga palju tuleb nii üles minnes kui laskudes teha puhast kõietööd. On
loomulik, et sellises olukorras on kellelgi lihas väsinud ja valus või tahab
keegi tahab saada pisut moraalset turgutust, aga kõige tähtsam on see, et
kõigil on pea korras. See näitab, et 100-protsendiliselt õnnestus
ekspeditsiooni esimene etapp Annapurna piirkonnas, mis oligi mõeldud
organismi kõrgusega harjutamiseks," sõnas Sikk.

Andras Kaasik, üks ekspeditsiooni liikmetest, ütleb, et ta on rõõmus, sest
juba praeguseks on tehtud isiklik kõrgusrekord, sealjuures ei ole ta
sarnaselt teistega enda juures mingeid tervisehädasid täheldanud. "Ainult
hommikune ärakmine on ebameeldiv. telgis on külm ja märg ja telki kogunenud
kondents langev näkku," ütles Kaasik ning lisas, et hommikuti silmi avades
valdab teda ikka ebakindlus selle suhtes, mis saab edasi: "Ülesminek saab
olema raske, sest allaminek oli raske ja vastupidi. Aga meid aitab see, et
me oleme tõesti väga üksmeelsed ja ühe asja eest väljas"

Ekspeditsioonil on täna teine puhkepäev, mitu neid edasi saab olema, sõltub
eelkõige ilmaprongnoosist. Viliuse sõnul algab nüüd närvide mäng. "See on
ekspeditsiooni kolmas ja kõige raskem etapp, sageli isegi raskem, kui
tipuvallutamine ise," sõnas Saulius. Ka Siku kinnitusel on ootamine mägedes
see kõige raskem ja tüütum tegevus, eriti tavaelus tegusate ja
otsustusvõimeliste inimeste jaoks.

"Cho Oyu jaoks teeb selle kolmanda ja viimase etapi raskeks see, et vahepeal
onn tulnud lund ja kõied võivad olla lume all ja kinni jäätunud. Tõusu
alustades tuleb nüüd köied ja nende kinnitused üle kontrollida," ütles Sikk
ja lisas, et teisest vahelaagrist kolmandasse ja viimasesse ning sealt edasi
tippu, pole ees ka mingit mingit rada. "Seepärast oleks hea teha koostööd
teiste ekspeditsioonidega, et leida võimalikult optimaalne ja ohutu tee
tippu. Üksi me seda seal ära ei tee, ei meie ega keegi teine ei tea praegu,
mis on ülevalpool kolmandat, nn rünnakulaagrit," rõhutab Sikk.

Hetkel ootab baaslaagris tipputõusu 12 erineva suurusega ekspeditsiooni. Kes
ja millal esimesena üles lähevad, on raske arvata, aga Viliuse sõnul võivad
esiemsed olla ameeriklased IMG-st, kus 5-6 ameeriklase kohta seitse ronivat
serpat, kes nendega tipuüritusele kaasa lähevad.. Arusaadav, et keegi ei
julge siin mingitest konkreetsetest kuupäevadest rääkida, sest kõik on liiga
kinni ilmas, aga Vilius peab reaalseks tipurituseks ajavahemikku 7.-10.
maini. Nii Eesti-Leedu kui ka Saksa-Austria ning ka Kanada ja Argentina
ekspeditsioonid piiluvad üksteist ja ameeriklasi, mida teised teevad.

Siiamaani on tehtud ainult üks tipukatse. 25. aprillil üritasid tavapäratut
otsemarsruuti kasutades kolmandast ehk ründelaagrist tippu vallutada kaks
tugevat Korea alpinisti, kellest üks on jõudnud koguni üheteistkümne
8000-meetrist tippu. Paraku nende tipukatse ebaõnnestus ja nad olid umbes
200 meetri enne tippu sunnitud tagasi pöörduma. Teist katset nad enam ka
ette ei võtnud, sest üks korealastest sai katse käigus külmakahjustusi.

Postimees.ee kajastab Himaalaja ekspeditsiooni olulisemaid hetki!