Kooliaasta lõpp väsitab lapsed ära

Foto: SCANPIX

Kooliaasta lõpus on tavapärane laste hinnete langus, õpimotivatsiooni vähenemine ja tujukuse kasv. Spetsialistid soovitavad vanemal asjasse tõsiselt suhtuda ja lapse muredega tegeleda, et haridusse ei jääks lünk ega tekiks käitumisprobleemid.

Hariduse tugiteenuste keskuse juhataja Ana Kontori sõnul on õppeaasta lõppedes suurimad mured 5.-8 klassis käivate noorukite vanematel, kelle lapsed on seoses puberteedieaga järsult muutunud. «Õpimotivatsioon on vähenenud, lastel on käitumuslikke eripärasid, inetut sõnakasutust ja üleolevat suhtumist nii koolis kui kodus. Kui ka hinded on langenud, ei tea vanemad, mida peale hakata, kuidas lapsi toetada,» kirjeldas ta.

Regulaarsed vestlused

Kontor soovitas leida aega oma lapse kuulamiseks, temaga vestlemiseks. «Nii vanematel kui lastel on kiire, aga aitab ühine mahaistumine, maailmaasjadest rääkimine. Murdeealine laps tuleb tõsta oma sõbra tasemele, rääkida temaga kui omasugusega. Ikka ollakse harjunud temaga rääkima kui lapsega, aga murdeealine soovib tunda end kui täiskasvanu,» põhjendas Kontor.

Aega pikemateks vestlusteks tuleks leida vähemalt korra nädalas. «Kui küsida, kuidas koolis läks, vastab laps: «Hästi.» Aga tasub tunda huvi, mis seal oli huvitavat, mida näiteks ajaloos huvitavat teada sai või muud moodi vestlust arendada, mitte ainult uurida, mis hindeid laps sai.»

Kindel päevarežiim

Samas on ka murdeealistele vaja kindlaid raame alates korralikust päevarežiimist. Kontori sõnul vajavad murdeealised uneaega rohkem kui enne ja pärast seda vanust, sest nende organite areng on nii kiire, et võtab rohkem energiat ära. «Kui aega kulub veel arvutile, telekale, siis iga niisugune magamata tund tähendab unedefitsiiti ja annab juurde rahutust, pahurust,» tõdes haridusnõustaja.

Samuti tasub kodune õppimisaeg määrata kindlale ajale. «On see kella 5-6, 6-7 või 7-8 vahel, tasub lasta noorel endal otsustada, aga siis aidata tal sellest kinni pidada. Samuti aidake teha tal õppimise plaani - panna paika kirjalikud ja suulised tööd, raskemad ja lihtsamad. Aga tal peab alati laskma valikud ise teha ja siis ta ka ise vastutab.» Noor tuleb panna ise rohkem huvi tundma, seostades õpet tema tulevikuplaanidega - kelleks tahab saada.

Murdeealisele on kõige olulisemad tema kaaslased, seetõttu ta kaugenebki oma vanematest. Vanematel soovitab Kontor siiski lapse sõprade vastu huvi tunda. Rangete reeglite ja nõudmistega selles eas midagi ei saavuta - pigem tasub läheneda just arutluste, jutuajamiste, lapse pereringis olulise lülina rõhutamise abil ka oma suhetest ja eakaaslastest rääkima panna.

Aluseks lugemisoskus

Esimesi aastaid koolis käivaid lapsi painab tugevasti ka kevadväsimus. «Osa lapsi kasvavad füüsiliselt väga kiiresti ja sellele järgneb tõeline väsimus, et nad ei jaksa pikka päeva koolis vastu pidada, nad ei suuda enam tundides keskenduda ning ka kodutöid teevad ilmselt pealiskaudselt, siis hakkabki õppeedukus neljandal veerandil halvenema,» tõdes Kontor.

Kõige olulisemana soovitas Kontor tähele panna laste lugemisoskuse arengut - et nad loeksid ladusalt ja ka mõistaks teksti. «Õpiraskused hakkavad sellest peale, kui lastel ei kujune 1.-2. klassis korralikku lugemisoskust. Konarlik lugemisoskus hakkab takistama tekstide mõistmist, loetu põhjal ei teki kujutluspilti, info jääb lünklikuks. Siis tulevad kohe sisse probleemid jutustavate ainetega, matemaatika tekstülesannetega...»

Ka tekstiga töötamise oskus on vaja välja arendada, et laps õpiks saadud infot seostama. «Paljud lapsed õpivad ainult mälule põhinevalt - tekstid õpitakse jutustamise asemel pähe. Kui siis õpetaja midagi teistmoodi küsib, tekivad probleemid,» kirjeldas Kontor. Seda probleemi soovitas ta lahendada kodu-kooli koostöös, et õpetajaga vestlusest vaja teada saada, mida õpetaja ootab ja nende arengut siis omalt poolt kodus toetama. Tekstiga töötamise oskused peaks selles vanuses kujundama ja ka kodutöödes seda aitama.

Märka probleeme!

Probleeme tekitavad ka vanemate pikad tööpäevad, mistõttu laps kaugeneb neist ega julge oma muredega koormata. Jänni jäänud lapsel võivad tekkida käitumisprobleemid.

Igal juhul soovitas Kontor mitte jätta tähelepanuta seda, kui lapse hinded kevadel langema hakkavad, vaid haridusnõustajate poole pöörduda ja selle põhjused välja selgitada. «Siin võib olla erinevaid põhjusi - võib-olla vaja arstilt saada turgutavaid vitamiine või on mõnes õppeaines tekkinud lüngake, mis mõjutab teisigi,» selgitas ta.