Toom: teised erakonnad mängisid oma venelaste toetuse 2007. aastal maha

Riigikogu liige Yana Toom. Foto: Peeter Langovits.

Venekeelset valijat ei mõisteta oma kogukonnas hukka, kui ta Keskerakonna asemel mõne teise partei valib, usub keskerakondlane Yana Toom. Tsentriparteid valitakse aga seetõttu, et teised erakonnad on venekeelse valija usalduse maha mänginud.

Kui Keskerakond kõrvale jätta, siis mida Eesti parteid kogu aeg valesti teevad, et nad vene valijate hääli ei saa?  
See on uus probleem, mis on tekkinud aastal 2007. Enne seda oli ühiskonnas positiivne neutraliteet – kõik vanad vihad olid unustatud. Sellist lõhet ei olnud, lõhe tekkis enne parlamendivalimisi. Lubati, et varsti teeme vene telekanalid ja hakkame ühendama meediaruumi. ETV2 pidi olema venekeelne telekanal, aga seda kõike pole tehtud.

Kaotanud parteid põhjendavad, et Savisaar on vene elanikkonna jaoks institutsiooniks muutunud ja Keskerakonda valitakse juba pimesi, põhimõtte pärast, ilma nende vigu nägemata.
Ma ei usu. Mitte eesti keelt kõneleval elanikkonnal on oma probleemid, millega tuleb tegeleda. Võime rääkida, et vene koolis on eestikeelse õppega kõik väga hea, aga tegelikult ei ole. Kui on üks erakond, kes tunnistab seda probleemi, siis mõistagi inimesed vaatavad meie poole. Aga kui tuleb Jaak Aaviksoo vene kooli ja räägib, et kõik on väga hästi, siis inimesed teavad oma kogemusest. See ei ole ainult üks probleem, neid on mustmiljon.

Mina ka ei usu, et Keskerakonda pimesi valitakse: enamikus Ida-Viru valdades võitsid tänavu valimised hoopis valimisliidud, milles vene ja eesti kandidaatide nimed vaheldumisi. Miks valimisliidud nii populaarsed olid?
Valimisliidud on populaarsed väiksemates kohtades. Seal ei vaata keegi väga erakondlikku kuuluvust, vaadatakse ikka, kas on korralik inimene või mitte.

Ka Ida-Virumaal? Keskerakonna liige olemine ei ole seal argument?
Kogu Ida-Virumaa kohta ma ei oska öelda, aga ma ise käisin Narva-Jõesuus. Seal kedagi väga ei huvita, mis erakonda inimene kuulub.

Kui sa tahad, et sind valitaks, siis sa pead olema võimeline rääkima venelastega vene keeles, mitte vastupidi.

Mida vene valija tegelikult tahab ja kas see on Lasnamäel ja Ida-Virumaal erinev?
Olen seda korduvalt öelnud ja selle pärast korduvalt peksa saanud, aga ütlen veel: me oleme siin kõik eestlased, aga mõned on venekeelsed.

On teatud probleemide plokk, millega tuleb tegeleda. See lõimumiskava, mida me pastakast välja imeme, ei tööta.

Minu seitsmeaastane poeg läks tänavu vene kooli, mille arengukavas on peatükk, mis räägib lõimumisest Eesti ühiskonda. See pole normaalne. Ta on sündinud iseseisvas Eesti Vabariigis ja ta peab nüüd lõimuma siia – see on ju naeruväärne!

Rääkisite, et probleeme on vene valijaskonnal mustmiljon…
Meil on arvestatav hulk halli passi omanikke, kes on oma lojaalsust Eesti riigile tõestanud kas või sellega, et nad ei võtnud omal ajal mõne teise riigi kodakondsust. See seltskond on riigist väga selgelt võõrandunud. Kui vaatame, kes meilt ära lähevad või ei tule valima, siis ma võin mürki võtta, et need on halli passi omanikud.

Kas Te peate võimalikuks, et vene valijad võiksid kunagi asuda toetama Reformierakonda ja IRLi?
Toetus oli, refomil vähemalt, enne aastat 2007 täiesti olemas. Jõukamad venelased toetasid ikkagi Reformi päris palju. Ma tean kümneid inimesi, kes pärast Reformierakonnast lahkusid. Asi pole sugugi ajaloolistes hinnangutes, lihtsalt lõimumispoliitika on silmakirjalik.

Kas vene valijat, kes valib keskerakonna asemel sotse, IRLi või Reformierakonda, ei mõisteta oma kogukonna seas hukka?
Ei, kindlasti mitte. Inimene valib ikka erakonna töötulemuste järgi. Ma ei oska hinnata oma erakonnakaaslaste tööd Ida-Virumaal, aga ma arvan, et kui sotsid said rohkem hääli, siis nad tegid paremat tööd. Või on asi selles, et inimesed on lihtsalt väsinud. Meie valitsus on väsinud ja samamoodi on väsinud ka teised pikalt võimul olnud.

Räägime lahendustest. Mida te soovitaks Eesti erakonnale vene toetajaskonna võitmiseks ette võtta?
Ma arvan, et me peaksime tulema tagasi lõimumiskava juurde, kuigi ta on uus koostatud. Minu jaoks ei ole ta üldse veenev. Peaksime lõpetama selle vastandumise igal tasemel.Vaadake kas või meediapilti, täna näiteks Postimehes. Pealkiri, et vene keel tuleb Tallinnas võimule. Me kogu aeg rõhutame seda ise, milleks?

Endine rahvastikuminister Urve Palo ja kolumnist Ahto Lobjakas pakkusid, et parteid peaks hakkama suhtlema ja tegelema vene elanikkonda vaevavate probleemidega, küllap nad hakkaks siis hääli saama. Usute seda? Kas suhtlus on võtmeküsimus?
Ilmselt küll, aga see peab olema teistsugune kui eestlaste puhul. Meil oli Põhja-Tallinnas suur tänavakampaania, telgid üleval, rääkisime inimestega. Ma ei näinud seal teiste erakondade liikmeid. Liisa Pakosta Kalamajast välja ei tulnud, kuigi võib-olla kui ta tuleks, oleks ka tulemus teistsugune. Teine asi on keelebarjäär. Ka poliitikute hulgas ei ole väga palju inimesi, kes suudaks ümber lülituda vene keelele. Inimesed tahavad, et nendega räägitaks emakeeles. Kui sa tahad, et sind valitaks, siis sa pead olema võimeline rääkima venelastega vene keeles, mitte vastupidi.

Vene valijale on oluline partei ja valitsuse suhe Moskvaga. Milline see peaks olema, et vene valija rahul oleks?
Ma hästi seda ei usu. Naabriga tuleb muidugi võimalusel olla sõber, aga vaadake, Marko Mihkelson pingutas ikka tõsiselt selleks, et me selle piirileppe sõlmiks, aga siiski hääli ei saanud. Ju siis see ei ole nii tähtis neile.