Mina ka ei usu. Näiteks enamikus Ida-Viru valdades tulid valimistel võitjaks valimisliidud, milles vene ja eesti nimed vaheldumisi. Tekib küsimus, mida vene valija tegelikult tahab?
Uuringutulemused näitavad, et vene inimestele lähevad esmajoones korda täpselt samad probleemid, mis eesti inimestele: töökohad, toimetulek, lasteaiakohad, turvalisus. Integratsioon on alles kümnendal kohal.
Tahate öelda, et vene valijaskonna spetsiifilisi probleeme ei olegi?
Ei ole, välja arvatud üks – venekeelne haridus. Venekeelne inimene tahab, et tema laps omandaks korralikult emakeelt ja seda mitte ainult kõnekeele tasemel, vaid saaks koolis lisaharidust. Riik on haridusreformis mööda pannud ka sellega, et põhikooli lõpuks ei ole tagatud korralik eesti keele oskus: laps ei ole süüdi, kui ta üheksanda klassi lõpuks korralikult eesti keelt ei oska.
Kui teie soovitust järgida, siis peaks Reformierakond ja IRL vene valijatega suhtlema hakkamise järel lademes vene hääli saama. Usute seda tõesti?
See ei juhtu ühe sõrmenipsuga. See on ikkagi kuude ja aastate töö, alates peaministrist kuni tavaliikmeteni. Aga kui samal ajal tehakse vene koolis reforme nii nagu täna, siis ei aita ka vene meediaga suhtlemine.
Kas te ei arva, et paremerakondadel on vene valija silmis märk küljes – neid ei oldagi valmis enam kuulama, tulgu nad mistahes sõnumiga ja kuitahes avatult?
Teil on mõnevõrra õigus. Kui peaminister on olnud ametis kaheksa aastat ja ei ole praeguseni suhelda soovinud, siis muidugi on raske, kui nüüd järsku muutud avatuks. Nende jaoks enam head võluvitsa ei olegi, kuidas järsku saaks hakata endale hääli koguma. See on aastatepikkune tegemata töö.