Mooste mõisakompleks meelitab artiste ja kunstihuvilisi

Kunagisse tööhobuste talli seati sisse restaureerimiskoda, kus korraldatakse erinevaid koolitusi. Foto: Mooste mõis

Põlvamaal Moostes asub Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse, mille iga hoone on millegi poolest eriline. Praegu ei kujuta enam Mooste mõisa ette näiteks folgikojata, mis rajatud kunagisse karjalauta, või valitsejamajas asuva kunstikeskuse MoKSita. Aasta-aastalt on mõisa ajaloolisi hooneid taastatud ning igaühele neist antud uus, tänapäevane roll.

Põlvamaal Moostes asub Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse, mille iga hoone on millegi poolest eriline. Praegu ei kujuta enam Mooste mõisa ette näiteks folgikojata, mis rajatud kunagisse karjalauta, või valitsejamajas asuva kunstikeskuse MoKSita. Aasta-aastalt on mõisa ajaloolisi hooneid taastatud ning igaühele neist antud uus, tänapäevane roll.

Mooste vallavanem Ülo Needo on mõisa arendamisega erinevate toetuste ja projektide abil tegelenud juba mitu aastat ning tänu sellele on Mooste arengut ka väljapoole valda näha. Lisaks hoonete taastamisele ja uuendamisele on peetud oluliseks nende kasutusala. Mõisakompleksist leiavad fotohuvilised fototurismikeskuse, käsitööhuvilised käsitöökoja ja villakoja, muusikahuvilised folgikoja ja rahvamuusikakooli ning ehitushuvilised savikoja ja restauraatorite koja. 

Toetus kolmele hoonele

2009. aastal taotles Mooste vald raha Euroopa Regionaalarengu Fondilt (meede «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine») turismi ja huvitegevuse arendamiseks Mooste mõisakompleksis ning sai toetust 1 646 240,01 eurot, projekti kogumaksumus oli 1 936 752,97 eurot. Omaosaluse 290 512,96 eurot tasus Mooste vald. Projekti raames restaureeriti kolm mõisakompleksi kuuluvat ja muinsuskaitse all olevat objekti: valitsejamaja koos talli-tõllakuuriga, tööhobuste tall ja karjalaut. 

«Saime kõik mõisa ajaloolised hooned korda. See on väga tähtis – nad olid muidu väga viletsas seisus. Siin Lõuna-Eestis poleks olnud võimalik seda kõike erakapitali abil ära teha,» kommenteerib Mooste vallavanem Ülo Needo. Need kolm hoonet sai tema sõnul taotluseks välja valitud üsna pragmaatilisel põhjusel – neil olid taotlemise hetkel projektid olemas. Lisaks hoonete restaureerimisele tehti müüriparandustöid ning taastati väravad, karjalauta rajatud folgikotta soetati korralik helipark, valgustusseadmed ja sisustus, valitsejamajas asuvasse kunstikeskusse soetati sisustus ja valgustus.

Karjalaudas tipptehnikaga kontserdisaal

Vanasse karjalauta rajatud folgikoda hindavad kohalikud artistid mitte üksnes tänu kaunile mõisale, vaid ka kvaliteetsele heli- ja valgustehnikale väga kõrgelt. Tavaliselt nii väikestesse kohtadesse kõik kontserttuurid ja esinejad ei jõua, ent Mooste kava on üsna tihe. Näiteks 9. novembril seab sammud Moostesse üle 300 rahvatantsija ja üheteistkümne bändi, jõulude eel on aga just Mooste mõis üks kaheksast kohast, kuhu jõuab suurejooneline Annely Peebo, Marko Matvere ja Swing’n’Joy Orchestra kontsert. 

Folgikoja tegemisi veab 2011. aastast muusiku taustaga Meelis Hainsoo. Tema sõnul on artistide tagasiside valdavalt positiivne olnud ning ühtviisi kõrgelt hinnatakse nii paiga akustikat, suurt lava kui ka teisi esinemistingimusi. «Siin on esinetud terve orkestriga, aga ka väiksema koosseisuga nagu eelmisel aastal Tõnis Mägi ja Kärt Johanson,» toob Hainsoo näiteks. Oktoobri alguses võis folgikojas osa saada isegi teatrietendusest – Ingo Normeti lavastatud näitemängust «Härra Puntila ja tema sulane Matti». 

Koht meelitab külastajaid lisaks naabervaldadele ka Põlvast ja Tartust, kõige publikurohkemad on viimased paar aastat olnud naistepäevakontserdid. Suur, 500 külastajat mahutav kontserdisaal sobib hästi seminaride ja konverentside korraldamiseks, samuti juubeli- või pulmapidudeks. Folgikojas on leidnud endale püsiva toimumiskoha ka rahvamuusikatöötluse festival Moisekatsi Elohelü, mis tuleval kevadel tähistab 15. sünnipäeva. Lisaks tegutseb samas hoones villakoda.

Kunstikeskus ja restauraatorite koda

Üks ambitsioonikamaid plaane on Ülo Needo sõnul olnud restaureerimise kutseõppekooli rajamine Moostesse, kuid see on mitme asja taha seisma jäänud. «Kui tahame teha kooli, on see väga hea, aga siis on vaja ka väga häid õpetajaid, kes on meie jaoks oma tasult paraku kallimad, kui riiklikult õppetoetusena saaksime,» kommenteerib Needo ning tunnistab, et päris loobutud mõttest veel ei olda. Mõisa tööhobuste talli sisse seatud restauraatorite koda teeb tihedat koostööd MTÜ Vanaajamajaga, kellega koos korraldatakse iga-aastast Mooste Mõisa Talvekooli. Koolituste nimekirjast leiab näiteks akende restaureerimise, puitesemete restaureerimise ja palkmaja ehituse viiepäevase kursuse.

Kogu Baltikumis ainulaadse kontseptsiooniga kunstikeskus MoKS on mõisakompleksis tegutsenud juba 2001. aastast ning sai tänu viimatistele uuendustele suurema pinna enda käsutusse. Galerii ja ühe ateljeega keskusel on nüüd viis ateljeed. Lisaks külaliskunstnike võõrustamisele tegeleb MoKS erinevate kultuuriürituste, loengute ja õpitubade korraldamisega. Kunstnike loodud ja nende juhitava keskuse üheks suuremaks aasta sündmuseks on suvine kunstisümpoosion. Samas hoones tegutseb ka toiduklubi. «Piirkonna elanikud on sageli kaasatud külalisateljeedes resideerivate kunstnike tegemistesse ja töötubadesse, samuti saavad toiduklubis pliidi ja lõikelaua taga kokku külarahvas ja loomeinimesed mujalt,» lisab MoKSi üks eestvedajatest, kunstnik Evelyn Müürsepp-Grzinich.

Vallaelanikud veel harjuvad

Vallavanema Ülo Needo hinnangul on projektid õnnestunud hästi ning huvi erinevate kodade tegevuse vastu on suur. Ainsa mõttekohana märgib ta ära kohaliku kogukonna kaasamise teema. «Mooste aleviku inimesed ei ole võib-olla nii sisse sulanud, kui tahaksime. Kontsertidel käiakse praegu rohkem üle Eesti. Vahel on mure, et tuleb väga hea asi Moostesse, aga oma inimesed ei tule kohale. Nad on harjunud käima vanas kultuurimajas ja kui seal midagi ei ole, siis nende hinnangul ei toimu vallas midagi. Need 300 meetrit on veel tõkkeks ees,» kommenteerib Ülo Needo. Probleemi lahendatakse ühisüritustega, oma roll on olnud ka rahvamuusikakoolil, mis on toonud inimesed mõisale lähemale.

Positiivse küljena märgib vallavanem seoses hoonete restaureerimise ja laiendamisega ka uusi töökohti, mida täidetakse enamjaolt oma valla inimestega. Kodade edukuse ja jätkusuutlikkuse tagavad lisaks loodud tingimustele just nimelt inimesed, kes on vastava ala tõelised entusiastid ja professionaalid. Ülo Needo sõnul on pooleli veel kolme projekti plaanid ja taotlused, üheks värskemaks ideeks tervisekeskuse avamine.

Vaata lisaks: www.moostemois.ee