/nginx/o/2012/02/09/949536t1hf794.jpg)
/nginx/o/2013/10/21/2563456t1h5f89.jpg)
Kontsert. Saami laulja Ulla Pirttijärvi joigus hõimupäevadel vägevalt.
Tellijale
Ürgsed laulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kord oli ka meie maal tundra. Jää taganemisega tulid kaasa kütid, kes jahtisid põhjapõtru. Ja nende hulgas olid ka saamid, meie hõimlased. Meie jäime Eestimaale, saamid rändasid põhjapõtrade kannul põhja poole. Nii olid nad esimesed Skandinaavia elanikud. Soomlased, rootslased, norrakad tulid palju hiljem ja surusid saame ikka rohkem põhja poole. Kogu Skandinaavia on täis saamide topo- ja hüdronüüme.
Ei olnud kerge saamide ajalugu. Kui tulid koolid, siis keelati saamidel joiguda, laulda oma ürgseid laule. Aga joig (kummaline: joig-joiu, eesti keeles oiutama, joigama – eesti keeles oigama) on vähemalt 20 000 aastat vana, kui mitte vanem. Euroopas on joig igatahes vanim säilinud lauluvorm.