/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2010/04/29/358303t1h46cc.jpg)
Maanteeameti liiklusregistri Jõgeva büroo saatis läinud esmaspäeval kliendi seoses uue infosüsteemi tõrkega koju tagasi, ka mõni päev hiljem Tartu büroos pidi kunde asjatult aega kulutama.
Infosüsteemi uuendused segavad ARKi tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise autoregistrikeskuse ja nüüdse maanteeameti liiklusregistribürood tegid läbi infotehnoloogilise hüppe, mille sissetöötamine tähendab aga klientidele suuremat ajakulu ja vähemalt ühel juhul ka rahakulu.
Klient, kelle nime toimetus tema enda palvel ei avalda, läks seoses isa surmaga koos emaga pere ühisvara sõiduautot ema nimele kirjutama.
«Kui olime viis minutit oodanud, tuli üks mees ja teatas, et infosüsteemis on viga – ühisvara ümbervormistamise puhul küsib süsteem omanikuvahetuse eest 900 krooni, ehkki tegelikult peaks lõiv olema 300 krooni,» rääkis ta.
«Nad ütlesid, et neil on seoses infosüsteemi vahetusega terve päeva probleemid ja palusid uuesti tulla paari päeva pärast,» selgitas klient.
Teine kord
Sel kolmapäeval läkski kunde koos emaga sedakorda Tartu büroosse. «Kui jõudsime letini, teatas teenindaja, et mitte midagi pole muutunud ja üldse on selle uue programmiga täitsa võimatu tööd teha,» lausus klient. «Ta lisas, et ei saa aru, kellel on seda süsteemivahetust vaja, kui eelmine töötas häireteta.»
Kunde jutu järgi märkis teenindaja, et probleemide korral tuleks helistada Tallinna infotelefonile, aga ka peakontoris olevat kõik seoses süsteemivahetusega hullumas.
«Aga siis hakkas ta ikka midagi pusima. Kokku passisime büroos tunnikese, sellest leti taga 25 minuti ringis,» meenutas klient. «Ta sai meilt ka selle toimingu tasu ära võtta, aga hakkas siis karjuma, et kuidas nüüd edasi minna – nüüd näitab programm jälle, et tahab 300-kroonise lõivu asemel 900 krooni.»
Lõpuks tuli kunde jutu järgi teenindaja juurde nõustaja, kes aitas protseduuri lõpuks läbi viia, märkides seejuures, et küll see asi on ikka loll. Lisaks oli Tartu büroos veel kolmapäeval silt, et esmase juhiloa vahetust pole võimalik seoses arvutisüsteemi vahetusega üldse teha. Tõsi, eilseks oli see kadunud.
Jõgevamaal elava kliendi sõnul tekkis tal küsimus, kas keegi kompenseerib infotehnoloogilise arengu tagasilöökide tingitud tühikäigu maakonnalinna.
Eile ei soostunud liiklusregistri Tartu büroo klienditeenindajad infosüsteemi kohta arvamust avaldama. Selle asemel suunasid nad ajakirjaniku büroo juhataja Avo Selge jutule, kes nõudis algul kirjalikke küsimusi, ent peagi tunnistas, et seoses uue infosüsteemiga esines probleeme esmaste juhilubade vahetamisega.
Elagu progress
Uue infosüsteemi arendamise maanteeameti-poolse projektijuhi Viljar Mooritsa sõnul hakkas läinud esmaspäevast tööle uue põlvkonna liiklusregistri infosüsteem, mis vahetas välja eelmise, kümne aasta vanuse süsteemi. «See võtab kokku kõik, mis seondub sõidukitega, ja kõik, mis seondub juhtimisõigusega,» selgitas ta.
Miks oli vaja töötav versioon uue vastu vahetada?
«Põhjuseid on erinevaid – eelmine oli moraalselt ja füüsiliselt vananenud,» lausus Moorits. «See ei võimaldanud büroodes käivatele klientidele ja meie koostööpartneritele pakkuda selliseid teenuseid, mida kliendid ootavad.»
Moorits ütles, et toimingud büroodes lähevad tavainimesele kiiremaks, kui töölehakkamise valudest üle saadakse. Lisaks saavad kodanikud teha senisest rohkem toiminguid üldse büroosse minemata.
Projektijuht lisas, et ARKi töötajad on saanud uut, firma Webmedia juhtimisel arendatud süsteemi testida juba üle poole aasta, samuti on neid korduvalt koolitatud. Tema sõnul on süsteemis esinenud üksikuid parandamist vajavaid osi.
Riigi IT-hädad
• 2008. aasta sügisel läks sotsiaalkindlustusamet üle uuele IT-süsteemile, mis aga korralikult tööle ei hakanud, mistõttu jäid tuhanded puudetoetused välja maksmata. Segaduse tagajärjel kaotas ameti mitu sotsiaalministeeriumi juhtivtöötajat ja ameti pani maha ka sotsiaalminister Maret Maripuu.
• 2010. aasta algusest mindi sotsiaalministeeriumi algatusel üle digiretseptisüsteemile hoolimata apteekide hoiatusest, et süsteem pole piisavalt katsetatud ja sellele üleminekut tuleks pikendada. Digiretseptisüsteemis oli pidevalt tõrkeid ning aprillis teatas ministeerium, et süsteemi tuleb täiendada ja see nõuab miljoneid lisakroone. Arstidel soovitati taas hakata välja kirjutama paberretsepte.
Allikas: PM