Kui kaks kolmandiku Rahvaliidu maikongressil osalejatest otsustab sotsidega ühinemise kasuks, ei maksa eelnevad kohtujutud suurt midagi, leiab Alari Rammo Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust.
Ekspert Rahvaliidu tülidest: kongress on ikkagi kuningas
«Kongress saab igal juhul teha, mida ta tahab, ja kui kaks kolmandikku korrektselt kokku kutsutud kongressil osalejatest tahavad sotsidega ühineda, ei ole erilist vahet, kas kogu eelneva suhtluse käigus kasutati musta või punast pastakat,» ütles Rammo Postimees.ee'le.
Tema sõnul lubaks seadus kongressil otsustada sotsidega ühinemise üle isegi siis, kui seda pole üldkogu päevakorras - siis peab üritusel osalema üle poole delegaatidest ja 90 protsenti neist on sellise päevakorratäiendusega nõus.
Rammo väitel on esmapilgul avaliku info põhjal raske märgata ka, et Rahvaliidu volikogu oleks sotsidega läbirääkimiste delegatsiooni moodustades ja erakonna üldkogu kokku kutsudes seadust rikkunud.
Näiteks pole tema sõnul üheski seaduses ega Rahvaliidu sise-eeskirjas märgitud, kui suur peab olema volikogu otsuste langetamiseks vajalik kvoorum, samuti see, mitu päeva enne koosolekut peab saatma laiali sellel arutlusele tulevad eelnõud.
«Juhul, kui rikuti kokkukutsumise reegleid ja otsustati päevakorras mitte olnud küsimusi, ei ole otsused tõepoolest õiguspärased.» rääkis ta.
«Samas ei ole ma kindel, millistest reeglitest peaks lähtuma, sest põhikirjast ei leidnud ma midagi volikogu kokkukutsumiskorra ega kvoorumi kohta, midagi oli vaid volikogu kodukorras.»
Kui lähtuda seadusest, peab tema sõnul koosolekust ette teatama 7 päeva ja päevakorda ei tohi jooksu pealt muuta.
Naljakam küsimus Rammo sõnul see, et Rahvaliidu põhikiri ei sätesta, kuidas ühinemist ette valmistatakse, ja märgib vaid, et küsimust peab arutama volikogus.
Ta lisas, et kõige täpsema hinnangu erakonnasisestele kaklustele annavad valijad. «Aga nemad ja erakonna lihtliikmed ununevad võimuvõitluses ju esimestena.»
Rahvaliidu siseopositsioon loodab kohtukulli abil pöörata tagasi erakonna ja sotside ühinemisprotsessi, pidades seda puudutavat partei volikogu 12. aprilli istungi otsust ebaseaduslikuks.