«Kriminaalsed riigid» saavad Interpoli ära kasutada

Interpoli peakorter Lyonis. Foto: SCANPIX

Interpoli kaudu rahvusvaheliselt tagaotsitavate inimeste nimekirja sattuda on organisatsiooni suvalise liikmesriigi avalduse peale üsna lihtne, nimekirjast välja pääsemine aga märksa aeganõudvam, samuti saavad Interpoli ära kasutada selle organisatsiooni jõhkralt inimõigusi rikkuvad liikmesriigid oma poliitiliste oponentide kahjustamiseks.

Väljaanne EUObserver.com kirjutas pisut vähem kui kaks kuud tagasi mitmest juhtumist, kus Venemaa ja Valgevene on kasutanud Interpoli kaudu rahvusvaheliselt tagaotsitavate nimekirja oma poliitiliste vastaste ahistamiseks.

Väljaanne meenutab, et Vene ajakirjanik Pjotr Silajev, kes sai aprillis 2012 Soomes poliitilise varjupaiga, peeti kinni sama aasta augustis Hispaanias Granadas puhkusereisil ning teda ähvardati väljaandmisega ning nimetati Vene terroristiks.

Valgevene opositsioonilisel presidendikandidaadil Ales Mihhalevitšil õnnestus oma kodumaalt põgeneda, kuid juulis 2011 peeti ta Poolas lennujaamas politsei poolt kinni ning tedagi ähvardas väljaandmine.

Mõlema puhul oli kinnipidamise põhjuseks tõik, et Venemaa ja Valgevene olid Interpoli andmebaasi andnud sisse rahvusvahelise kinnipidamistaotluse ning organisatsiooni kaks liikmesriiki Poola ja Hispaania talitasidki selle järgi.

Venemaa ähvardas 2012. aasta jaanuaris samuti Interpoli kaudu rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada ka Eerik-Niiles Krossi seoses Arctic Sea kaaperdamisjuhtumiga.

Käesoleva aasta mais ja uuesi juulis esitas Venemaa samalaadse taotluse ka Briti ärimehe Bill Browderi kohta, kes olla väidetavalt Venemaal 1997. aastal pettusega tegelenud. Loomulikult ei maininud Venemaa oma taotluses, et Browder oli mõrvatud Sergei Magnitski juhtumiga lähedalt seotud ning võidelnud selle nimel, et USA ja Euroopa Liit kehtestaks Venemaale erinevaid sanktsioone.

Vene ja Valgevene oma tahtmist ühelgi juhul ei saanud. Hispaania politsei vabastas Silajevi kümme päeva pärast kinnipidamist, Poola politsei lasi Mihhalevitšil minna 12 tundi pärast kinnipidamist.

Samuti ei kuulutatud suvel Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Browderi vahistamisteade tühistati ja kustutati Interpoli süsteemist paar päeva pärast selle avaldamist ning Interpol avaldas ka protesti Venemaa käitumise vastu organisatsiooni harta kolmanda artikli suhtes, mis keelab vahistamisteadete sisseandmise poliitilistel motiividel.

Erinevalt näiteks ELi ühisest politseiagentuurist Europol, mis abistab oma liikmesriikide politseiameteid kurjategijate tabamisel, on Interpol kummaline ilma sõltumatu administratiivse, juriidilise või parlamentaarse kontrollita organ.

Küll kinnitas Interpol, et suudab omaenda jõududega oma kanalite ebasobivat kasutamist vältida. Interpol väitis, et selle peasekretariaat kontrollib enne avaldamist kõiki liikmesriikide esitatud vahistamistaotlusi. Samuti lisas Interpol, et kui peasekretariaadile esitatakse pärast isiku rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamist informatsiooni, mis sunnib teda nimekirjast eemaldama, siis uuritakse asja uuesti. Veel teatas Interpol, et kui tagaotsimisteade osutub põhjendamatuks, kustutatakse andmed isiku kohta nende andmebaasist ning sellest teavitatakse ka kõiki liikmesriike.

Ometi pole süütul inimesel üldse kerge selle «konksu otsast» pääseda. Nii Browder, Kross, Mihhalevitš kui Silajev selgitasid, et nad said erikohtlemise osaliseks, kuna on siiski avaliku elu tegelased ning meedia- ja poliitikaringkondades tuntud.

Interpoli organ CCF, mis tegeleb tagaotsimisteadete tühistamistaotlustega, koosneb viiest inimesest ning nende otsused võtavad teinekord mitmeid kuid aega. Ning isegi rahvusvaheliselt tagaotsitute nimekirjast kustutamine ei tähenda, et isik võiks turvaliselt maailmas reisida. Mõnede riikide politseiametid hoiavad oma kohalikes andmebaasides tagaotsimisteateid ka pärast seda, kui Interpol on need tühistanud.

Mihhalevitš tunnistas, et teab isiklike kontaktide kaudu, et tema nimi on jätkuvalt mitmete riikide vastavates andmebaasides. «Seetõttu ei reisi ma Schengeni ruumist väljapoole,» tunnistas ta.

Eestis elav Valgevene opositsionäär Andrei Abozau rääkis kahest juhtumist teiste Valgevene dissidentide Dmitri Pimenovi ja Igor Koktõšiga, kes peeti Interpoli tagaotsimisteadete alusel Euroliidu riikides kinni. «Iga kord, kui ma lähen lennukile, tunnen ma ohtu, et ei pruugi saada oma pere juurde naasta ning mind võib oodata ees väljasaatmine Valgevenesse,» sõnas ta.

Kross tunnistas, et sellest ajast, kui Venemaa väljastas Interpolile oma tagaotsimisteate, ei saa ta enam USA viisat. «On kummaline, et kui oled kord sattunud sellesse nimekirja, on sealt väga raske välja pääseda,» sõnas ta.

Kross ei teadnud, kas tema USAsse sõidu keeld on seotud Interpoliga, kuid kui see nii on, siis võib Venemaa tema sõnul ette kirjutada, kes tohivad sõita Ameerikasse ja kes mitte.

Londonis asuv valitsusväline organisatsioon Fair Trials International on korduvalt kutsunud üles Interpoli süsteemi reformima, samuti soovib organisatsioon, et CCF langetaks oma otsuseid kiiremini.

Fair Trialsi direktor Jago Russell tõdes, et kui Interpolil oleks olemas oma Venemaa-eksperdid, oleks organisatsioon aru saanud, et Silajev pole mingi ohtlik kriminaal. Kuigi Interpoli otsustel ja tegevusel võib inimeste eludele olla väga suur mõju, ei ole ometi olemas ühtki kohtuorganit või kõrgemat kogu, kuhu selle otsuste kohta apellatsioone esitada. See paneb Interpolile tohutu vastutuse oma otsuste osas.

Lisaks Interpoli-süsteemi tõhustamisele ja parandamisele eksisteerib ka laiem küsimus, kuidas organisatsioon peaks üldse suhtlema oma liikmesriikidega, keda peetakse üldiselt inimõiguste küsimustes maailmas paariariikideks.

Nii näiteks kohtub Interpoli peasekretär Ron Noble politseikoostöö nimel ja küsimustes päris hirmuäratavate inimestega, nagu näiteks maailma ühe repressiivseima riigi Turkmenistani siseministri Isgender Mulikovi või eks-KGB-lasest Valgevene siseministri Igor Šunevitšiga. Paar aastat tagasi kohtus Noble tema eelkäija Anatol Kuljašoviga, kes on ise ELi mustas nimekirjas. Noble kiitis tema suurt professionaalsust.

«Valgevene võimud on tegelikkuses kriminaalne sündikaat, mis ajab raha kokku korruptsiooni, salakaubanduse ja haarangute korraldamisega. Rääkida nendega koostööst võitluses kuritegevusega on sama, mis rääkida koostööst mesilasteha võitlusel mee vastu,» sõnas Abozau. «Interpolist on saanud Valgevene võimude kaasosaline ja see teeb mulle tõsiselt muret.»

«Venemaa on selgelt kuritegelik riik... ja kui keegi seda rõhutab, siis Vene võimud kas tapavad ta nagu Magnitski puhul või püüavad neid Interpoli abil arreteerida nagu minu puhul,» rääkis Browder.

Krossi sõnul on Interpoli ärakasutamine Venemaa poolt koomiline. «Nad panevad regulaarselt Interpoli süsteemi oma tagaotsimisteateid, et vaadata, mis juhtub. See on nagu arvutiviiruse saatmine.»

Krossi hinnangul peaks Venemaa küll Interpoli liikmeks jääma, kuid koostööle sellise riigiga tuleks organisatsioonis kehtestada ajutine keeld.

Ka Browder leiab sama. «Keegi ei lubaks Cali narkokartellil Colombiast olla Interpoli liige. Miks peaks Vene Föderatsioon, mis saadab korda sama kohutavaid kuritegusid, omama täielikku juurdepääsu sellisele olulisele kuritegevusega võitlevale süsteemile?»