Natuke on alati parem kui mitte midagi

Nõustamist ei pea pelgama, ütleb Merle Kollom – see ei kohusta veel kedagi lepingu sõlmimiseks. Foto: Veiko Tõkman / Äripäev

Liiga vähesed Eestis kasvavad lapsed on tuleviku suhtes kindlustatud, kuigi sobivaid võimalusi selleks on palju, selgitab Compensa Life’i müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.
 

Kui paljud Eesti lapsed on üldse tuleviku ja õnnetuste või kaotuste suhtes kindlustatud?

Statistikaameti andmeil on Eestis veidi üle 250 000 kuni 18-aastase lapse. Samal ajal on Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil Eesti elukindlustusseltsides lastekindlustuslepinguga kindlustatud ainult umbes 35 000 last.

Kuigi lisanduvad ka need, kellel on õnnetusjuhtumikindlustuse leping kahjukindlustusseltsides, usun, et olen väga optimistlik, kui väidan, et mingitki kindlustuslepingut omavad ainult pooled lastest.

Kui võrrelda neid arve muu maailmaga, siis kus me selles pingereas teadlikkuse ja tegelike kindlustuslepingute arvu poolest asuksime?

Arenenud riikides on vabatahtliku kindlustuslepingu olemasolu elementaarne nii laste- kui ka pensionikindlustuse osas. Meie ühiskonnas on veel millegipärast levinud arvamus, et kindlustus on mõttetu raharaiskamine.
Õnneks on tendents sinnapoole, et inimeste teadlikkus kasvab ning enese ja oma laste kindlustamine ootamatusteks või ka järjepidev ja turvaline raha säästmine muutub järjest populaarsemaks.

Millised on laste kindlustamise teema puhul enam levinud valearusaamad või lausa müüdid?

Kõige suurem müüt on, et kindlustusest ei saa raha tagasi. Samas maksid elukindlustusseltsid 2012. aastal Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil lastekindlustuslepingutest välja ligi 6 miljonit eurot.
Teine suurem müüt on, et koguda ei ole mõtet, sest raha väärtus kahaneb ja 20 eurot on praegu hoopis teise väärtusega kui kümne aasta pärast. Niisiis arvatakse, et parem on kõik ära kulutada ja mitte säästa.

Samas koguneb Compensa kalkulaatori andmeil kümne aastaga garanteeritud tootlusega lastekindlustuslepingusse 20-eurose kuumaksega ligi 2500 eurot. Võimalik, et selle ostujõud on väiksem kui 2500 eurol praegu, kuid isegi kahanenud ostujõuga 2500 eurot on rohkem kui mitte midagi. Just «mitte midagi» on tulevikus sellel, kes säästmist kohe ei alusta.

Kes peaks last kindlustama?

Kui räägime elukindlustusseltsidest, siis lastekindlustuslepingu kohustuslik koostisosa on alati elukindlustuskaitse täiskasvanule. On loomulik, et elukindlustust vajab isik, kes lapse kasvatamist finantseerib. Kui see inimene peaks surema, satub laps tõenäoliselt rahalistesse raskustesse.

Elukindlustusseltsidel on erinevad tingimused ning on seltse, kus lastekindlustuslepingu peab vormistama sama isik, kellel on lepingus elukindlustuskaitse. Kuid näiteks Compensas ei pea lepingu sõlmija ja kindlustatud isik olema üks ja seesama.
Selline lahendus sobib hästi peredele, kus vanaema, kes soovib oma lapselapsele raha koguda, kindlustab ühtlasi ära oma tütre/poja elu.

Millal tuleks leping sõlmida?

Õige aeg lapse kindlustamiseks sõltub alati eesmärkidest. Kui eesmärk on last gümnaasiumi lõpus võimalikult suure summaga toetada, tuleb alustada varakult – nii koguneb suhteliselt vähest kõrvale pannes märkimisväärne summa.
Kogumislepinguid võib teha ka mitu: garanteeritud tootlusega leping, et kooli lõppedes oleks kindlasti mingi summa olemas ning investeerimisriskiga leping, mille realiseerimisega kannatab oodata paremaid aegu juhul, kui konkreetsel suvel investeerimisturud äkki soodsad ei juhtu olema.

Kui eesmärk on kaitsta perekonda ootamatute väljaminekute eest, näiteks lapse trauma korral, siis kindlasti peaks lepingu sõlmima juhul, kui laps osutub mürakaruks, kes sageli õnnetustesse satub. Või ka neil puhkudel, kus laps tegeleb keskmisest riskantsemate spordialadega – pallimängud, kontaktsed spordialad, aga ka mäe- või motospordialad.

Millele tuginedes teha õigeid valikuid?

Kindlustatakse tavaliselt mingite rahaliste riskide maandamiseks.
Lastekindlustus annab kindlustunde, et lapse kasvatamist toetatakse rahaliselt ka siis, kui kasvatajat enam meie keskel ei ole, ning teadmise, et lapsel on igal juhul vahendid iseseisvasse ellu astumiseks.
Õnnetusjuhtumikindlustus toetab lisakulude katmisel ning taastusravi eest tasumisel, kui laps õnnetusse peaks sattuma. Mida ja kellel on rohkem vaja, peab iga pere ise otsustama.

Kas kindlustamisel peaks jälgima põhimõtet, et vähemalt midagigi, või siis tervikliku kindlustuskaitse saavutamist?

On reaalsus, et paljud pered ei saa endale lubada kõike, mida tahaks. Mistõttu soovitan alustada kõige ajatundlikumast ehk siis lapsele kogumisest. Kui rahaline olukord lubab, võib kas kindlustusmakset suurendada, et lapsel rohkem raha koguneks, või mõelda täiendavatele kaitsetele.

Igal juhul on mõistlik minna kindlustusseltsi nõustamisele, et leida kõige kasulikum ja vajalikum kombinatsioon. Kindlustus on väga mitmekülgne ala ja nõustamisel võite saada teada võimalustest, millest enne aimugi polnud.
Nõustamist ei pea pelgama – teil ei ole kohustust lepingut sõlmida ja keegi ei keela teil käia mitmes seltsis, et leida just selline selts, kes teie vajadustele parima lahenduse pakub ning kõige usaldusväärsem partner tundub.

On loomulik, et inimeste vajadused ajas muutuvad. See, mis teile sobib praegu, ei pruugi enam viie aasta pärast sobida. Seetõttu on oluline, et sõlmitud kindlustuslepinguid oleks võimalik kohandada vastavalt teie muutunud vajadustele.
Elukindlustuslepingud tehakse mitmeteks aastateks, isegi aastakümneteks, seega on oluline, et suhe teie ja seltsi vahel toimiks.

Laste kindlustamise võimalused

•    Laste huvide kindlustamiseks on Eestis laias laastus kaks võimalust.

    Esiteks õnnetusjuhtumikindlustus, mille hüvitis on abiks, kui lapsega juhtunud õnnetusjuhtumi tõttu on perel vaja teha täiendavaid kulutusi. Õnnetusjuhtumikindlustusega tegelevad peamiselt kahjukindlustusseltsid.