See äratas Talvetis tähelepanu, sest nii polnud Liivi kohta öelnud veel ükski mees. «Seda ütleb naine,» väidab tunnustavalt Talvet, «kes võis küll marksistlik-ateistlikku maailmavaadet laias laastus jagada, kuid kellele küllap märksa tähtsam kui konkreetne poliitiline doktriin või ideoloogia, oli viimasest läbiminev õigluse, hingepuhtuse ja armastuse otsing.»
Seda see, tänu Bertolt Brechtiga kahasse kirjutatud «Härra Puntila ja tema sulane Matti» menule tõenäoliselt maailmas üks kuulsamaid eesti ja soome näitekirjanikke oma teosega ka manifesteerib. Wuolijoe 1930. aastate alguspoolel eesti keeles kirjutatud näidendi ilmumist trükis võib julgelt pidada tänavuseks kultuurisündmuseks, sest nüüd on kättesaadavaks tehtud Wuolijoe kui näitekirjaniku suur algus: nimelt, «Dr. Lucius ja Luuletaja» valmis enne kirjaniku soomekeelset dramaturgilist triumfi («Kulkurivalssi», 1935; «Niskavuoren naiset», 1936).