Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Eesti lood meie lastele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Pikkovi õnneliku lõpuga multikas «Ada + Otto» kohtab armastusest unistav vares Ada arhitekt Ottot.
Ülo Pikkovi õnneliku lõpuga multikas «Ada + Otto» kohtab armastusest unistav vares Ada arhitekt Ottot. Foto: Kaader filmist

Eesti film on taas popp – kinodes on vaatajaid üldiselt päris korralikult, arvamusi on seinast seina. Kiht kihi haaval on meie filmitegijad suutnud üles ehitada usalduse kodumaiste linateoste vastu, sest kulus ju meie audiovisuaalne eneseväljendusoskus üksvahe üsna õhukeseks ning tundub, et meie filmiajalugugi pole teab mis pikk.

Tõsi ta on, et filme oleme jälle professionaalsel moel tegema hakanud alles viimastel aastatel, kuid tõsi on ka see, et mitte ükski hoone ei valmi ilma tugeva vundamendita ja näiteks huvi filmi vastu saab alguse juba lapseea multikate aegu ning neid on kodumaised animalavastajad teinud küllaga. On põlvkondi, kelle sirgumist tähistas Aatomiku sahmerdamine, on ka neid, kes mäletavad oma lapsepõlvest peamiselt Klaabut või siis veidi hiljem hoopis naksitralle.

Nüüd siis esilinastub Artise kinos kolm uhiuut eesti animafilmi. Ühispealkirja «Multivant» all saab neid näha mitmes Eestimaa kinos ja teadupärast aitab Kinobuss tuua filme ka sinna, kus kino kui säärast enam pole. Sedakorda on tegu filmidega, mis loodudki mõttega lastele näitamiseks ja vaatamiseks.  

Tagasi üles