/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/09/17/1325096t1hce94.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna ministrite eelolevast palgatõusust rääkides, et tegu on mõru kingitusega, sest valitsuse liikmed pole seda ise taotlenud ega tunne sellest isiklikku rõõmu.
Ligi palgatõusust: see on meile mõru kingitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõru on see kingitus meile isiklikult, sest me tõesti, ma kordan, me ei ole seda taotlenud ega tunne sellest isiklikku rõõmu, aga kui vaadata riiki kui tervikut, siis see on ilmselt loogiline, et riigikogu on meile öelnud, et ärge enam tulge selle kärpimise ja külmutamisega,» ütles Ligi täna valitsuse pressikonverentsil.
Ta täpsustas, et Eestis on veelgi inimesi, kelle palk pole jõudnud kriisieelsele tasemele, kuid kes on seni olnud asutustes ülemakstud. «Teiseks peale kindralite on kärbitud olekus palgad ka kolonelidel. Ma arvan, et Eesti vabariigis ei ole väga mitut inimest, kes töötaks kõvemini kui näiteks rahandusministeeriumi kantsler. See töökoormus ja need töötunnid on kujuteldamatud,» rääkis Ligi.
Kantslerite palka, mis on ministri palgaga seotud, ei luba kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus tema sõnul aga muul viisil tõsta ning see on hakanud raskendama talentide värbamist tööturul.
Ligi lisas, et ministrite puhul ei peaks küll rääkima palga konkurentsivõimest, aga paljude riigiinstitutsioonide puhul toimub konkurents erasektoriga. «Ja meid see ahistab. Me ei saa enam palgapoliitikat loogiliselt ajada, mis on nüüdsest rahandusministeeriumi vastutus,» ütles ta.
Järgmise aasta algusest täismahus kehtima hakkav riigiametnike uus palgasüsteem toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmele teisele kõrgele riigiteenijale üle 20-protsendilise palgatõusu. Suurim, 30-protsendine palgatõus ootab seaduse jõustudes peaministrit.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palk tõuseb uuest aastast 22, ministritel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigisekretäril ja kantsleritel kõigil 21 ning presidendil kolm protsenti. Ainsana kaotab palgas riiklik lepitaja, kelle palk on tulevast aastast kaks protsenti väiksem kui seni.