/nginx/o/2010/04/28/357422t1he3a2.jpg)
Tallinnas juhtunud ränga purikaõnnetuse kriminaalasjas kahtlustatavaks tunnistatud 74-aastase Märt Mõtuse viis tema tütre hinnangul hauda tugev stress, mille põhjustas nii õnnetus ise kui ka politsei ja mupo käitumine.
Purikaõnnetuse stress viis kahtlustatu hauda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Ann Mõtuse sõnul elas tema isa rängalt üle 11. märtsil juhtunud purikaõnnetust, kus 15-aastane neiu sai raskeid kehavigastusi. Märt Mõtus oli Kaubamaja tänav 6 maja korteriühistu juhatuse liige, kes vastutas hoone haldusküsimuste eest.
«Isa tegi kõiki asju hingega,» ütles Mari-Ann. «Ka purikaõnnetuses viga saanud tüdruku edasine käekäik läks talle väga südamesse.» Seda enam paneb Mari-Anni nördima politsei ja mupo tegevus, kes püüdsid tema isa juhtunu eest ainuisikuliselt vastutama panna.
Põhja politseiprefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse vaneminspektor Siret Rebane kutsus Mõtuse 7. aprilliks Kolde tänava politseimajja ülekuulamisele, kus talle oleks esitatud kahtlustus raske kehavigastuse tekitamises ettevaatamatusest.
Mõtus oli sel ajal aga maal ega saanud määratud ajaks politseisse minna. Alles koju jõudes leidis ta eest kutse. Juba 9. aprilli õhtul kella kümne paiku tulid aga teda kodust otsima politseinikud. Majanaaber lasi kumminuiade, käeraudade ja muu varustusega võimukandjad väravast sisse. Mõtust ei olnud parasjagu kodus.
«Pühapäeval, 10. aprillil helistas mulle politsei konstaabel ja küsis, kus mu isa on,» ütles Mari-Ann Mõtus. «Rohkem isale järele ei tuldud, sest ta jõudis uurijale teatada, et tervis on halb ja ta läheb arsti juurde. Uurija (Siret Rebane – toim) oli aga temaga halvasti käitunud, isa sõimanud ja ähvardanud ning ka arsti telefoninumbrit nõudnud. Isa oli ikka tohutu surve all.»
Perearst saatis Mõtuse kohe Ida-Tallinna keskhaiglasse, sest väidetavalt oli tal tegemist infarktieelse seisundiga ning vererõhk väga kõrge. Haiglasse teda siiski ei jäetud.
Mõtus oli tütrele öelnud, et uurijaga uuesti telefoni teel suheldes oli ta jälle saanud järsu kohtlemise osaliseks. Uurija oli oma käitumist põhjendanud asjaoluga, et tal olevat vaja kriminaalasi kiiresti lõpetada.
Mõtus sõitis jälle maale ning laupäeva, 17. aprilli hommikul ta seal surigi. Enne surma kaebas Mõtus aga kohtusse mupo, kes algatas tema suhtes kaks väärteomenetlust lume ja jää katuselt rookimata jätmise eest. Mõtusel oli linnapolitseinikele ette näidata pikk nimistu kordadest, mil lumekoristusfirmad olid kohal käinud, ning ta oli kõik endast sõltuva teinud.
PPA Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul pole alust arvata, et uurija oleks ületanud õigust kuulata üle Märt Mõtus kui uurimises oluline isik.
Puusepa sõnul peabki politseiametnik teatud olukordades olema resoluutne, mis võib kellelegi tunduda järsk ja ründav. Politsei oli Mõtust korduvalt ülekuulamisele kutsunud, pakkudes erinevaid aegu, kuid mitmetel põhjustel mees keeldus.
Eile kinnitas prokurör Märt Mõtuse suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise, kuna kahtlustatav suri ning puudub alus kahtlustada teisi isikuid kuriteo toimepanemises.