Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALDO MAKSIMOV,
Postimees
Teisipäevane FC Flora ja Sadama vaheline n.ö «hooaja matsh», millest esimesed napilt eluga välja tulid, viitas taas Eesti jalgpalli sisehaigusele. Ehkki meeskonnad mängisid enam-vähem võrdselt (FC Flora poolt vaadates 0:3 ja 1:0), tunneme FC Floras ikkagi Eesti koondist. Võib ka vastupidi. See on paradoksaalne, eriti kuna väljastpoolt FC Flora süsteemi pole sisuliselt kellelgi koondisse asja.
Aga kui Sadam oleks oma ülekaalu teisel poolajal realiseerinud, viigistanud või võitnud? Nadi mõtteakrobaatika, kuid floralased peavad tunnistama, et neil oli õnne - Sadam oli vähemalt viiki väärt. Kuidas pärast võimalikku kaotust serveerida välisvaatlejaile, et koondise moodustab Eesti teine klubi? Suures vutiriigis naerdaks selline asi välja. FC Floral seekord vedas.
Täna pärastlõunaks on meister selgunud. FC Floral on vaja võita vaid tuhmuv Lantana ja see ei tohiks raskusi tekitada. Kuid küsimus polegi eeskätt selles, kes võtab tiitli. Olukord lonkab lihtsal teemal: kas selleks, et jõuda koondisse, peab mängima FC Floras (koondise varumängijate pingil istub, tõsi küll, ka Viljandi Tuleviku mängijaid, kuid seegi klubi on ju FC Florast välja kasvanud)?
Kui FC Florale meeldib mõni mängija Eesti klubidest, on ta tolle ära ostnud. Sergei Terehhov löödi üle Sadamast, Maksim Smirnov TVMKst. Kas tsunfti mittekuuluvatel puudub igasugune lootus? Viimatine kutse Argo Arbeiterile oli meeldiv erand, kuid eks oli tegu ka mayday olukorraga. Pealegi on Arbeiter koondises ammu tuttav nägu.
Vastuhäältel on argumente. Mitte-floralased ei mõista Teitur Thordarsoni süsteemi. Seega on FC Flora paratamatult koondise baasklubi. On niisiis kaks võimalust, kas «astuda» FC Florasse või head nägemist.
Tegu on surnud ringiga, millest on kahju. Mida ütleb Thordarsonile teadmine, et Sadama poolkaitsjad Andrei Krõlov ja Konstantin Kolbassenko on löönud meistrivõistluste üheksas voorus kahe peale 22 väravat, FC Flora ründajad Andres Oper ja Indrek Zelinski aga 18? Ja et samuti Sadama poolkaitsjad (et mitte rääkida ainult vene rahvusest mängijaist) Indro Olumets ja Mark Shvets saavutasid sel sügisel suurepärase vormi? Ilmselt midagi peale teadmise.
Võimalik, et koondise peatreener ei näe eelnimetatud mängijais potentsiaali rahvusmeeskonna tarbeks. Ometi säras Shvets mõlemas kohtumises FC Flora vastu, jättes vastaskolleegid tihti varju, motivatsiooni olemasolu korral näitab head taset ka Olumets, samuti kaitsja Tarmo Linnumäe. Samal ajal polnud Thordarsonil EMi valikkohtumises Tshehhi vastu Marko Kristalile ja Urmas Kirsile väärilist vahetust, mille üle ka kaevati. Paraku on teada, et korra juba usalduse kaotanud mängijaid (nt Olumets, Toomas Krõm) Thordarson naljalt taga ei leina.
Need tähelepanekud võivad tunduda oportunistlikud. Usun siiski, et mõnele teiselegi näib ülekohtune tõsiasi, et koondisse saab ainult läbi FC Flora ukse. On ju FC Flora enda inimesteltki kuuldunud seisukoht, et pikapeale hakkab süsteem ennast sööma.
Kaasalauljaid on rohkem kui kahtlejaid. Võitja on tugevam ning kohtumõistmisega on lugu teate isegi, kuidas.