/nginx/o/2009/11/09/264124t1hbd5f.jpg)
Terviseameti juhi Tiiu Aro kinnitusel osutus uus gripp kindlasti palju vähem ohtlikuks, kui seda eelnevalt kardeti.
Ametnikud: uus gripp osutus vähem ohtlikuks, kui arvasime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uus gripp osutus kindlasti vähem ohtlikuks,» ütles Aro terviseameti pressikonverentsil. «Me olime mures, sest igasugused juhised ja info Euroopa riikidest, kust esimesed signaalid olid päris ärevad, panid loomulikult meid muretsema,» põhjendas ta.
«Haigestumine oli küll kõrgem, aga mida otsid, seda ka leiad - me pole kunagi varem teinud nii palju gripiproove, pole kunagi uurinud gripiviirust lahangumaterjalist,» lisas Tiiu Aro.
Gripi väiksemat ohtlikkust näitas ka see, et ei pidanud paika terviseametnike sügisene prognoos kevadel saabuva teise kõrge haigestumise laine kohta - see jäi tulemata nii Eestis kui mujal Euroopas. «Ilmselt on see põhjustatud uue gripiviiruse madalast patogeensusest ehk haigustekitavast võimest,» selgitas epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Suremus madalam kui sesoonsel gripil
Terviseameti andmeil põdes sel gripihooajal uut grippi hinnanguliselt umbes 124 000 inimest ehk 9,3 protsenti elanikest.
Pandeemilise gripi tagajärjel suri 21 inimest. See teeb viiruse letaalsuseks (mitu protsenti haigestunutest suri) 0,1 protsenti ja suremuseks (palju suri 100 000 inimese kohta) 1,56 protsenti. Eesti näitajad olid väiksemad, kui oli prognoosinud Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus.
Kutsaril oli seda paraku raske võrrelda sesoonse gripi suremusega, sest sellist statistikat meil pole. «Kahetsusväärselt on Eestis surmajuhtude registreerimine nii korraldatud, et meil ei õnnestunud sellist statistikat saada,» tõdes ta. «Euroopa andmetele tuginedes võin öelda, et sesoonsesse grippi suremus on Eestis kõrgem kui möödunud hooajal pandeemilisse grippi suremus.»
Tiiu Aro sõnul pole siiani väga täpset gripisurma definitsiooni, ehk millisel juhul öeldakse täpselt, et surma põhjustas gripiviirus. «Grippi surnute hulgas oli ka kaugele arenenud vähihaigeid, HIV-positiivseid, raskeid aidsihaigeid - sageli on raske öelda, mis viimase tõuke andis,» tõdes Aro.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai lisas, et statistika sesoonse gripi kui surmapõhjuse kohta pole pädev seetõttu, et arstid ei pööra selle diagnoosimisele tähelepanu. Surmapõhjusena registreeritakse pigem kas mõni krooniline haigus, kopsupõletik vms.